Uncategorized

Hundijutu jätk.

Kas mul on jube verd oksendava ja põhjata koeraga siin kliinikus?

Vist ikkagi on. Igas mõttes.

Aidati järje peale.

Aitähaitähaitäh! Nädalajagu päevi see loom isegi aias ainult nööri otsas asjal käib, ma ütlen. Ja ma kõik siin pahupidi pööran ning need tunamullused tagavarad üles kaevandan. Kadakapõõsast sissepääsuga vundamendi alusega alustan! Pole lihtsalt võimalik.

Õndsauni.

13 thoughts on “Hundijutu jätk.

      1. Totorol ei olnud midagi võrreldavalt rõlget, aga oli kolm päeva rõvedalt lahtine kõht, kust ta viimaks kakas vedela pasaga koos välja nende kilesse pakitavate juustuviilude kile. (Nii umbes aasta eest.)
        Ja siis mulle tuli isegi meelde, et nägin teda midagi taolist leidmas ning söömas, aga kui ma olin sekundi mõtisklenud teemal “tea, kas see tuleks ära võtta või?”, oli juustuviil juba kadunud ja mina mõtsin “ah, sülitas ise välja, tark koer”.
        =P
        Aga pärast kile organismist eemaldumist oli jälle kõik ok.

        Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s