Uncategorized

Epideemiline hüpegiafoobia

Eile ma lugesin jälle sellest kõige veidramast foobiast.

“Mul oli tunne nagu mees ütles enda viimased sõnad enne kui talle kuul kuklasse kihutati.

Ja iga kord, iga jumala kord, tekib minus ikka vaid üks küsimus. Isegi nüüd, kui mu 25 aastane abielu on nii kannis kui olla saab ja kui ma olen paranev sotsiaalfoobik.

Kas sellist, samasugust, tunnet ei teki mehel, siis kui oma laeng naisele keresse kihutatakse?
Ka seda otsust on raske ümber vaadata. Tegelikult sama võimatu, sest märk on igal juhul maas või hinges. Otsus on tehtud. Ok, jah, muidugi, naisel võib enesel olla nii palju raha, et mehe tehtud otsuseid järgnevad vähemalt 18 aastat kinni maksta, kuid enamasti, statistiliselt, keskmiselt, naistel sellist ressurssi ju pole. Aga siinkohal ei teki mehel tunderaasugi, et mängitakse eluga – naise tervis, majanduslik hakkama saamine, võimaluste ahenemine hoolduskohustuse tõttu. Ühiskondlik suhtumine takkapihta, kui käed puhtaks pühkida ja loobuda riikliku hoolekande kasuks. Kui jätta lapse stardipositsioon ja tulevased võimalused hetkel korraks arvestamata.
Aga.
Minu vabadus.
Minu õigus öelda, et midagi pole ju lubatud, ise võtsid sellise riski, ise usaldamises rängalt või vähem rängemalt süüdi.
Mina! Tahan, olen olemas, tahan ei ole. Kuulan transistorit, limpsin kisselli. Vähemalt seni kui toit on laual, sokid puhtad ja voodi soe. Sina tõesta ja pinguta iga päev, ole natuke hirmulgi, sest minu käes on võim ja keegi ei saa sind kaitsta kui mulle midagi ei meeldi. Vaba mees, annab sõna, võtab sõna, läheb kui tahab. Midagi ei seo. Vastutust pole ju võetud.
Tööleping sõlmitakse.
Kinnisvara notaris vormistatakse.
Aga miks küll? Miks siis usaldus ja ainult hea sõna ei loe?


Lahtiütleja: mõttekäik ei toimi juhul kui naisel on juba ette majanduslikku resurssi hoolduskoormuse jagamine vajadusel heldelt sisse osta ja terviseriskid küllaldaselt kindlustada.

13 thoughts on “Epideemiline hüpegiafoobia

  1. Mu laste isa kolmas naine sõlmis temaga notariaalse lepingu, millega isa kohustub laste eest hoolitsema, mitte ainult ülal pidama, enne kui ta temaga lapsed sai. Need on siis mehe viies ja kuues laps.
    Kahjuks polnud eelmist laste emad nii ettenägelikud

    Liked by 2 people

    1. Ma tahaks ka teada, kas kirjas, kui palju aega tuleb koos veeta või mitu protsenti mähkmetest vahetada, mitmesse protsenti trennidest sõidutada. 😀

      Like

  2. Me sõlmisime laste isaga lepingu millalgi lahutuse paiku, kus oli lisaks elatise maksmise kokkulepetele kirjas ka, kui tihti lapsed isaga peaks olema. Raha kättesamiseks oli see väga hea leping, sest seal oli see kohesele sundtäitmisele allumise klausel sees, ehk see tähendas, et ma pidin vaid kohtutäiturile avalduse kirjutama. Aga see lastega aja veetmine (mida notarid & advokaadid üldse ei soovitanud sinna lepingusse pannagi, aga me panime ikka), seda ma tõesti ei kujuta ette, kes/mis saaks olla täidesaatvaks jõuks, kui üks osapool ikka üldse selleks aega ei taha/oska leida vms.

    Like

  3. Ühtepidi hea ja turvaline, teistpidi “naer läbi pisarate”, kui mu laps enne pulmaplaane on pannud paika igasugused klauslid lahutuse tarbeks!

    Like

      1. kusjuures selline kaine ja majanduslik nähtus ongi traditsiooniline abielu, romantika imbus sinna alles viimase paarisaja aastaga sisse, varem olid selle tarbeks armukesed.

        Liked by 2 people

      2. Jah, ma tean seda kõike, aga see on—mis tore sõna see’nd oligi:ÕÕVASTAV sellegipoolest.Ei ole nagu ise kasvanud sellises pragmaatilises ajaruumis…Samas kõik esivanemadki ju siiski on.

        Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s