#life_after_love · fitlapblog · huntkriimsilm · quatre-vingt-dix-neuf

Tahtmiste taevariik. Proloog.

Väike Hipi väidab, et.
Nu tegelt ma vist mõnele teisele olen ka laia lõuaga lubadusi midagi tahtma hakata jaganud.
Esimesest septembrist on esimene tahtmise pabersissekanne.

Mõttel Maldiividel mojitot juua pole midagi viga. Aga ilmselgelt pole ma selle nimel pingutamiseks piisavalt motiveeritud. KUI Universum variandi kätte mängib, tagasi ajama küll ei hakkas muidugi.
Reisimõte liigub siiski pigem Kanada suunas. Vaalad, suurim tõus ja mõõn, igluhotell, virmalised, kõik need sinisinise veega järved keset eikusagit. Vahtramahlast siirupi tegemine mõnes vabaõhumuuseumis oleks äge. Dinosauruste park on neil ja väidetavalt meite Talina vanalinnaga äravahetamiseni sarnane Quebeci vanalinn.
Leiaks tegevusi rannikust rannikuni, igavesti ja päev peale ma arvan.
Suures pildis niisiis on reisusihiks Kanada. Rotterdamis olen ju käinud.
No ja kui tahtmiseks juba läheb, siis keeleõppereisi eest Lõuna-Prantsusmaale oskan ka tänulik ikka ette olla.
Siit järeldub muidugi prantsuse keel. Võiksin tahta aktiivsemat õppimisfaasi kui igapäevane 10XPd Duolingos.

Raamatu kirjutaks? Sellise mesise, suhkrusiirupiga ülevalatu? Kellel, no tõesti, veel linki ei ole, onjueksju. Või on meitel juba seksist (ja vägivallast) liiga palju kirjutatud? Cartland&Co. Vms. Ainult otsustamatus takistab siinkohal.

Universum, Pegasuse kirjastuse karvase käe abil, mulle kauaoodatud rõivaste konstrueerimise käsiraamatu millalgi kätte mängib. Võib-olla peaks naiseks hakkama ja kirjutama piinarikkast teekonnast kapselgarderoobini kuulsaima blogi siinpool Emajõge? Ma selle unistuselaadse tootega end Õhtulehe naisteka toimetajaks, konkurss on praegu aktiivne, muide, siiski pakkuma ei läheks. Aga pimedas garderoobis käsikaudu kobades tunduksne riided otsa lõppema hakkavat küll. Ja võib-olla peaks iseendakese karma ning ökoloogilise jalajälje huvides soetama minu kehakujuga paremini sobituvat kraami kui one-size-fit-all. Selline teooria.

Noja siis see lemmikloomafotograafia. Jälle see kirjutamine ja pildistamine ja raamat, onju. Samas on Universum sel etteantud teemal mulle nii korralikult jalaga kanni tagunud, et peaks nagu hakkama vihjest aru saama küll.

Kui juba kirjutamismõttega hoogsalt mängimiseks on läinud, prooviks kogu selle interaktiivse loojutustamise koolituse + mõningad lisatunnid webinare ja podcaste, alustuseks soojast õhust millegiks käegaga katsutavamaks formuleerida?

Vbla joonistamine? Ja elupõline klaverimängu unistus? Õpiks ulpimise asemel korralikult ujuma ja võtaks 20kg alla? Eee…..


See kõlab kirjutamise ja pildistamisena, see unistus? Või? Väike majakene jõe ääres, mäe jalamil, suure aia sees. Koer. Võimalusena minna, vaadata ja tulla, kirjutada. Vahepeal väike pahtel ja krohv, tükike puutööd ja poogitud apelsinipuu ning mõni õmmeldud satsiseelik ja kootud pitsiline haapsalu sall.


Et oleks mingitki stabiilsust ja rahulikkust. Et saaks mõelda selle poolikugi mõtte lõpuni. Permanentne tulekustutamine mitmel rindel on küll tore tegevus, aga tahaks nüüd puhata ja mängida ka.

4 thoughts on “Tahtmiste taevariik. Proloog.

    1. Idee on selles, et oleks mingi eesmärk midagigi teha. Selline motivatsioon või nii. Mitte, et aasta otsa nina nokkimisel midagi oluliselt viga oleks.

      Paigalseis on pimedus ja liikumine valgus… ratas hakkab veerema ja see on ilus algus ..

      Like

    1. Unistuse jaoks vist peab vähem ise kaasa aitama? See on niisama ilus. Plaan on juba midagi SI ühikutes mõõdetavat?
      Et kõiksepealt vist peaks olema unistav mõte, et üldse saaks plaanima hakata. Ega ma ka ei tea.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s