Jäppineni süütenööri väljakutsest inspireerunud seik tuletas täna meelde KUI SITT lapsevanem ma olen olnud. Kõrvaltvaatajale täielik närvihaige. Ja kui situatsioon mulle enesele meelde tuli, siis oli selles kohutavat ahastust, vihast nutma hakkamist. Täiesti tühja ja mõrast tassi, öeldaks tänapäeval. Küsi abi, kui vajad, aga inimene ei saa ju nii õpitult abitu olla. Kuidas küll teised… Continue reading Katkine tass ja lühike süütenöör.
Meite mütsivabrikus, kahekordne trikotaaz, trikotaaz meriinoga, ainult meriino, kõrvade ja sarvedega, paelte ja lipsuga jne, onju, oli täna vaja pead rehkendamisega vaevata. Et enam nüridamaks ei läheks. Ja kuna meite interaktiivsete lugude teises grupis hoogsalt rahatarkuse õpetamise äppi ka loodi, siis väike peastarvutamine abiks ikka. Niisiis, kui palju kulub aega 6 kuu palga suuruse meelerahufondi… Continue reading Meelerahufond jt.
Täna hakkas. Lihtsalt kiskus lõpuks täiesti krampi juba. Ei kutsunud kiirabi, aga olin sellele liigagi lähedal. Universumi märguanne iseendakese sisemise hääle kuulamiseks jne. Onju. Ühtlasi selgus ka see, et ma absoluutselt, kõige vähematki, ei sobi rööprähklemiseks. Kui mind töö juures 100x segada, siis läheb kindlalt metsa ära. Hea, kui ainult metsa. Ma lihtsalt ei saa… Continue reading Kui sisikond hakkab käärima.
On ainult Jumala käsi, Universum või seitsmes meel, mis hoitatas mind selle M-iga võtmast paari jahikoeri, et jahil saaks käia, lambaid, sest peenvillase kasukaga tallede eest ei jõutud enam Saaremaa Rootsi poolses otsas hoolitseda või ka alustuseks mõned tarud mesilasi. Pärast selle nädalavahetuse saagat olen ma muu pasa hulgas äärmiselt tänulik. Et ma ei jäänud… Continue reading Jahikoerad, lambad ja mesilased.
Sõitsin koerata tagasi. Nii valus! Nutsin nagu tita. Jah, minu kutsul ON üliõpilasega ikka palju tõsisem lill. Sööb end juustuks. Ja kui palju on veel Karlovas kasse, kellele hommikul ja õhtul lõuksi sõita. Jälestan praegu seda meest. Kogu südamest. Ta teadis millisele nupule vajutada, et esiteks mulle kohta kätte näidata ja teiseks ikka väga kõvasti… Continue reading Väga ropp.
Eile pakuti mulle haruldast kukeseente ja pohlade võimalust kuskil Nuustakul, aga nähes reede õhtust raskustekiga sängi, sain ma aru, et ainuke viis nädadalavahetust veeta on magada, magada, lugeda raamatuid, süüa ja magada veel natuke. Nii väsinud olen ma enesele kaela võetud väljakutsetest. Ja siis, laupäeva hommikul 8:23, just siis kui ma kolmandat tundi sunnin end… Continue reading Loomad elutoas!?
Jõudsin eile äratundmisele kui palju parem on kõiki neid paranoiatsemisi ja turjakargamisi võtta distantsilt. OK, reaktsiooniga saab veel tööd teha, on see veel ikka teist poolt säästev, aga MA TUNNEN juba ära selle süüdistava ja paikapaneva mõtte! Ei, mitte homme, vaid kohe. Selle suhtumise seal taga, et mina olengi nagunii loll ja ütleja universumidirektor. Applause… Continue reading Õmblusmasina niidistamine. Hilja alustajale.
Kotkal polevat sokke. Mäletatavasti sai 10 paari kooliks ostetud. Kirjaga, et segi ei läheks issi sokkidega. Kõik otsas, kadunud ja väiksed? Ei. Olevat pesus. Millised lahenduskäigud on võimalikud, et tjuud homme saapaid palja jala otsa ei tõmbaks? Õige vastus: minna kooli kroksidega, siis pole sokke vaja. Lisaküsimus edasijõudnutele: kes süüdi on?
Sest mõni asi lihtsalt kohe füüsiliselt ei saa hoida vajalikku fondi suurust ja värvi ja teadmist, et ma olen talle veel parameetreid määranud. Kohe sellist moodugi pole küljes! Sätid kõik paika, vaatad üle, salvestad .. ja kohe on kõik perses tagasi. Või on teises brauseris midagi või on mobiilis midagi. Ja ära sa jumala pärast… Continue reading Kui ikka vihale ajab, siis tuleb vihastada, eks.
Ma ei saa küünalt põlema panna. Ei, mitte sellepärast, et 1tk on kallim kui kuu aja elekter. Ma unustasin tikud ostmata.
confiture d'oranges 