Uncategorized

Väga kurjad silmad ja täiesti töllakil mokk

“Väga kurjad silmad, selline inimene ongi konfliktne ja isegi ei imesta, et võiski tema vastu keegi vägivaldne olla, sest viskas lihtsalt üle. “
vs.
“Mida sa vahid seal mokk töllakil? Oi raisk, saad praegu peksa!”
Millistel põhjustel veel oli lapsepõlves veel võimalik peksa saada, te ei taha teada. Et rasked prillid ninaluu peal püsiks ja alla ei vajuks näiteks. Sest siis sa kõnnid ju uhkelt nina püsti, raisk!
Suured tissid, ise alles 12-aastane, lits, õpetame praegu su elama!
Kuni täiskasvanuks ja küllalt vanaks elades hetkeni, mil tuleb diktofoni taskus kanda, sest hääletoon on enamuse ajast väga vale. Näägutav, nõudev, sundiv, nurkasuruv, hävitav, lömastav.
Võid ju öelda, et prillid on nii rasked või päriselt-päriselt, ma ei nõua midagi, kuid teised teavad ju paremini, kuidas tegelikult on.
Uhke lits.
Ninakas köögitüdruk.
Ja see võibki lihtsalt üle visata. Tuled koju, pohmas, näed oma tütart ja no perse, mida töllakil mokka. Näed oma suurte rindadega klassiõde, no raisk, mida litsi! Abikaasa küsib kuidas pojal vene keelega läheb ja ongi selge – jälle nõuab.
Ise süüdi. Tundub ju, et silmad on väga kurjad. Tundub, et alumine huul pisut ripub. Tundub, et hääletoon on vale. Sel pole midagi pistmist kaasasündinud silmakuju, alahambumuse või häälepaelte ehitusega. Normaalsed inimesed, eriti normaalsed naised sellistena ei sünni. Kurjad kolmnurksed silmad on valik, hääletoon on valik.
Nii on.
Tuleriidale!

One thought on “Väga kurjad silmad ja täiesti töllakil mokk

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s