Uncategorized

Kui kõike ei jõua, tee midagigi.

Niisiis suunda mittemudijad:
1. Kuidas sa oma vaba aega veedad?
2. Kui palju üksi olemise aega sa soovid?
3. Milline on kõige põnevam asi, mille kohta sa viimati lugesid?
4. Millised on sinu religioossed vaated?
5. Kui kõrge on sinu libiido?
6. Millist seksi sa naudid?
7. Kui saaksid järgmisel kuul lisaraha, mida sellega teeksid?

Teadagi, kust ma need võtsin. Põnev on, noh.
Ahjaa, kassipilti pole ka kaua olnud.

Photo by Pixabay on Pexels.com
  1. OK, vaba aeg.
    Praegu on vist see seis, et aeg väga vaba polegi. Arved tahavad maksmist, vbla tahaks isegi pension kogumist ja nii edasi. Ühesõnaga.
    Hetkeseisuga on vaba see aeg, mille ma veedan padjahunniku otsas raskusteki all lugedes.
    Muidu meeldib mulle (looduses) jalutada, eriti hea on seda teha kas fotokaga või mõne imeilusa/tähelepanuväärse kaaslasega, sest siis saab kattevarjus teisi inimesi ka vaadata. Muidu on jube, sest äkki keegi vaatab mind ja siis on paanikaosakond. Fotokaga, eriti pika toruga, inimese poole keegi ei vaata. Ja näiteks Mammu on lihtsalt ilus, ma muutun ta kõrval teistele täiesti nähtamatuks. Valge sveitsi juustukoer on ka asjalik kaaslane. Absoluutselt keegi ei näe, kes rihma teises otsas on. Saab rahulikult ilmaelu kaeda ja üleüldse.
    Muusikat ka kuulaks. Päriselt. Laivis, onju. Oi, need ägedad tsellokutid võiks siiapoole Emajõge tagasi tulla.. Kimmo Pohjoneni kuulaks ja kaeks …
    Ja siis on veel terve hunnik asju, mida ma tahaksin proovida teha ja mida ma varem teinud pole. Näiteks hobuse selga istumise sain sellest nimekirjast maha tõmmata alles mõned aastad tagasi.
    Ja just lisandus kajakiga vee peale minek. ..

    /pesumasin lõpetas ja kohvimasin läks kinni, seega ootab mind kuskil krohvimata sein ja selle eest saadav raha/

  2. Üksiolemise aeg.
    Jah, ma vajan seda. Sest suhtlemine ja inimesed väsitavad mind. Nõudmistele vastamine väsitab, hea näo tegemine väsitab. Nädala kohta mõned tunnikesed võiks ju olla selline vaikne raamatulugemise aeg. Võib-olla tahaks mõnikord pikemalt pesus ka käia.
    Samas ma ei tea, kas ma vajaksin täielikku üksindust ka siis kui mul oleks kaaslane, kelle jaoks ma väärtus oleksin. Selline teoreetiline värk. Oletagem. Et kui ei oleks kriitikat ja salvamisi ja paikapanemisi ja halvustamisi ja hinnanguid. Ma pole kindel, et ma siis ilmtingimata üksinda uks seljatagant kinni raamatut lugema peaks. Võib-olla ma ikka teeks teisele ka oma padjakuhja sisse ruumi. Vaikust vajaksin ma sellegipoolest.
Photo by mali maeder on Pexels.com

3. Kõige põnevam asi.
Iga päev ma sellele prefrontaalsele korteksile mõne uue kirjutatud asja korraldan, aga viimase aja kõige vapustavam teadasaamine oli see, miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad kui “tilga viina on saanud”.
“Suheldes võõrastega”.
See pole end krooniliselt lolliks joonud inimeste kohta käiv tõde, vaid just nende kohta, kes end nö. lõviks joovad. Mis on see, mis nende käitumist suunab.
Kuigi ma olen selle raamatu proofreadi läbi lugenud, igat tõlgitud tähemärki silmad ninajuure peal koos oodanud ja ainult toore tahtejõga samal ajal MITTE ostnud originaalkeelset varianti, siis ootamatu lisaraha läheks küll selle raamatu jaoks poodi ära. See raamat lausa kutsub kohti markeriga üle joonima, sest tilga viina saamise lugu pole selles ainus, mida võõrastega suheldes meeles võiks ja peaks pidama.


4 thoughts on “Kui kõike ei jõua, tee midagigi.

  1. Mul on kohutavalt toredad lapsed (täiskasvanud) ja apsoluutset suurepärane kaaslane ja ma vajan üksi olemise aega vähemalt viiel õhtul nädalas. Ja kui kõik on pikalt kodus olnud, siis pean paluma kaaslasel nädalavahetusel mitte tulla, sest ma vajan ka üksi olemise nädalavahetust. Õnneks on mu kaaslane nii normaalne, et ta saab aru ja ei solvu

    Liked by 1 person

    1. Ma olen abielus ja mees käib vahel kontoris ainult selleks, et teisi inimesi näha ja minust eemal olla. 😀 Mina käin õhtuti omaette jalutamas. Ja praegu mängib mees teises toas kitarri, mina loen elutoas blogi. Isegi koos elades kulub omaette olemine ära.

      Like

  2. Mul lapsi pole, aga on, nagu Paulalgi, suurepärane kaaslane. No NII suurepärane, kui üldse olla saab. Sellegipoolest vajan vähemasti mõningast üksiolemise aega iga päev. Ja kui vähegi võimalust, käin raamatuid lugemas “uks seljatagant kinni”. Regulaarne, segamatu iseendaga olemine on mulle sama vajalik kui õhk või toit.

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s