Valgusolendid. Kuldajastu. Mõtte jõul luumurru remontimine. MMS. Lame maa. Ühesõnaga. Kõik see kraam minust nüüd suisa nii kaugele nihkus, et süda läks kohe pahaks. Muidu pole viga vist midagi. Ei, ma ei kavatse seda kõrvaltoimet kuskile üles anda. Ilmselt läheks mul süda pahaks nahkhiiresupi peale samamoodi.
Millalgi sain siin vist mainitud, et mitte üks luukere mu kapis ei ole. Ja kuna mul jätkuvalt kappi ei ole ja ei tule kah, siis on ka jätkuvalt samamoodi. Ühtlasin nägin mina oma ihusilmaga kuidas üks tuttav nunnu punapea eelmisel kuul end tõsiselt võttis ja palju parema vormi (kui kera) saavutas. Kuu ajaga! Ehk see,… Continue reading Samba ulpivas paadis.
Kuidas kassipildiga on? Oleks juba hädasti vaja? Ilmselt jääb ripsmetušš ära, sest kui ma peeglisse kaesin, kohe teraselt, onju, siis neid ripsmeid pole ju absoluutselt nähagi! Ma ei vaja ripsmetušši, vaid kirurgi, kes pealevajuvaid lauge korrigeeriks, et üldse midagigi välja näeks. Ripsmetušš ja lauvärv oleks praegu raiskamine ehtsal kujul. Aga vot see väikene lõikus oleks… Continue reading Otsevaat’
Alguses mõtlesin Epu loost inspireerituna ripsmetušši osta, aga siis selgus, et ei ole olemaski tavalist ripsmetušši. On igast vigureid tegevad. Koolutavad ja tihendavad ja. Et kas ma saan siis sellised ripsmed, mis hakkavad vastu prilliklaase käima? Siis olid seal veel mingid, vist seerumid, mida kasutatakse enne ja kindlasti midagi ka pärast. No ja siis oleks… Continue reading Valikud.
Mina seda lund ei tellinud. Üleüldse on talverõõmud tõsine piin. Ja südadega bambustopsi tuleb mul nüüd ka, ma ei tea, pliiatseid panema hakata. On laupäev ja ma pole enesele ühtki kohustust võtnud. No poodi peaks süüa ostma vist ikkagi minema. Feministlikust positsioonisõjast 17.06.20 on möödas 10 kuud. Tagantjärgi vaadates oli tõenäoliselt see viimane tilk karikas.… Continue reading Kliima(ks) ja soojenemine
Lapsega mööda linna sõitsin, kohvi jõime, sushit ja torti sõime. Palju õnne mu Kirsiõieingel! Ärevus. Seni on läinud õnneliku perekonnana esiklapse sünnipäeva tähistamie normaalselt. Võtsin küll vahepeal koera jalutada kui üle pea kokku hakkas lööma. Valge hunt oleks täna peaaegu ujumishooaja avanud. Teine valik on muidugi leptospiroos. Rääkisin Mammuga üksindusest. Et tema ikkagi ei suudaks.… Continue reading 12&24
Üksi elades on kõige parem see, et vabalt võib kell seitse õhtul, siis kui päike on teiste jaoks suures kõrges, minna raskusteki alla raamatut lugema. Ja siis kui on kell seitse hommikul, kui päike on minu jaoks suures kõrges, rahulikult tööd teha. Üldiselt on vist tark päevauudistega praegu mitte kursis olla, sest kuskilt on välja… Continue reading Kass. Magav.
Ma ei saa hüpata ühelt rabasaarelt teisele, vaid mul tuleb teekond läbi käia. Vööni, kaelani ja silmini kõiges. Ma arvan, et see annab mulle jõudu. Kui ma ei pea ära arvama, kuidas oleks sobivalt seksikas ja kas juuksed peaks ikka olema kammitud. Et paljud on kogenud samalaadset ja paljud, kahjuks, veel kogevad sarnast. Et nendes,… Continue reading “Väike muutus on suur muutus”
Püüdsin siin leiutada e-poes nippi. Tulutult. Ükski leiutis ei tundunud piisavalt nipp. Pea hakkas lõpuks ilgelt lõhkuma. Võtsin ibukat. Ja magasin kogemata päeva maha. Muidu oli mul plaanis kirjutada Austraalia pähkli avamise võtmest. Just! Makadaamia pähkli avamise jaoks on võti leiutatud! See pole meitel siin mingi niisama tore käsitööline nosimine, et ühe pooliku koorega urgitsed… Continue reading Heidan korraks pikali
Nendest karulaukudest, poogenditest ja lõigatud puudest oli nüüd lihtsalt kahju. See polnudki enam veriseks kriipivalt valus. Aga võib-olla ka sellepärast, et üks palju ootamatumalt, kuid natuke ka aimatavalt paukuv luuavars oli mu rivist välja löönud. Aga võib-olla oli see just see esimene märk järgmisest etapist, kus ma peale röögatut kaotust natuke kuivemate silmadega hakkan vaatama,… Continue reading Koerapilt ehk tagasi iseenda juurde.
confiture d'oranges 