#life_after_love

Homme on reede.

Pusisin siin üle tüki aja oma html-i tabeli kallal. Kondiprooviks või nii. Ja siis järsku taipasin, et nii jääbki. Ma ei räägi päevi kellegagi päriselus. Mul pole kedagi ja ma lihtsalt ei satu kuhugi. Istun toas arvutis nagu hikikomori ja mul on täpselt samapalju sotsiaalseid kontakte. Null!
Aeda ja metsa asendavad halvastikohanev sidrunipuu aknalaual ning valvevaresed, kes juba kellaajaliselt teavad oodata, millal naabri-Valve neile peotäie midagit ja Chappy kopi-luwaki õue asjale toob.
See on hind, mida ma maksan meelerahu eest.
Teisel juhul ei märkaks ma midagi enese ümber ja peaksin olema kogu aeg valmis, et kellelegi järsku TUNDUB, et ma tahan teda nurka suruda, lõksu ajada, lömastada ja hävitada. Ei, tõendeid varasemast pole, aga SEE kord võib ju esimene olla!
Mis inimene ma küll olen, et ma selliseid tundeid tekitan?
Vaatan oma “tagasi-mitte-minemise-seina”. On abiks.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s