#life_after_love

Sest nii saab.

Oldi just kott kokku pakitud, kui fanama olla laivi lennanud, et tal autol tagapidurid täitsa kinni ja need korda tehtagu. Kirsiõieingel üc.
Ja mina siin värisen ärevusest ja hoian südant kinni. Särk märg, higi jookseb mööda selga ja jube külm on. Ma ju tean kuidas see käima hakkab. Pagetakse ikkagi mingil hetkel maale ja pannakse mind siis fakti ette, et lapsed jäid nüüd üksi.
Muidugi teatakse, et surmkindlalt ma lähen. Sest muidu on Kirsiõieingli suhtes ebaaus, tema pole ju lapsevanem. Võib muidugi veel tulla tiraadi teemal, et talle algusest peale see 1+1 kokkulepe ei sobinud, “ei tule välja”, sest talle pole see linna tööle kontorisse käimise suhtes ju mugav. Just POLE MUGAV. Talle. Ja ühtlasi oleks ääretult tore, kui mina võtaksin vastu selle ainsa tervemõistusliku, laste suhtes hooliva ja loogilise tema pakutud variandi, et ma elan lastega universumi direktori paranoilise silma all ja tema käib aeg-ajalt külas, kui tahab ja viitsib.
Ehk nihutatakse minu piiri kõvade argumentidega manipuleerides. Oiperset! Teen risti kui seda katset ei tule ja kokkulepe peab. Kõik märgid siiski näitavad, et tuleb suur minu süüdistamine mitte-mõistmises. Loodetavasti õnnestub see mingilgi viisil salvestada. Äkki läheb vaja.
Ja oi kuidas mulle ei meeldi see asjade käik.
Ma kartsin isegi süüa osta, sest kohe tuleb tiivikud tööle panna. Laste juurde sai just koorem süüa tellitud. Kui mina nüüd ka oma nädala varuga sinna lendan, siis võib väike/suur ülejääk tekkida. Tõin siis pikemalt säilivaid asju siia. Igaks juhuks.
Persse! Ma pean kogu aeg arvestama sellega, et mõni on jumala asemik maa peal ja teeb, mis tahab ja minu kohustus on teha ülejäänu. Need lapsed ei juhtunud! See oli mõlema teadlik otsus. Kirsiõieingel on küll juba täiskasvanu, kuid see väiksem võiks ka siiski inimeseks kasvada. Selliseks, kes ei jaga inimesi soo alusel sortideks.
Võib-olla mul on tõesti aeg hakata nari vaatama.

Ma tõesti ei taha minna kuulama Krahcti pressikonverentsi järelkaja ja seda kuidas ikka Sildaru naised nii inetu avaliku kambaka on korraldanud.

P.S. Helistan esmaspäeval lastekaitsesse.

HILJEM:
Pool viis näevad lapsed aknast issi auto tagatulesid. Sõnagi lausumata sõidetakse minema.
Mõni minut enne seitset pole mulle mingilgi viisil öeldud, et kokkulepe 1+1 tegelikult ei kehti ja lapsed on üksi jäetud. Traditsiooniliselt hea kodune kasvatus lubab ju nii käituda. Mis siis valesti on JÄLLE? Mida ma NÕUAN?

VEEL HILJEM:
Reedel, 19.02. 13:43 on kirjutatud skaipi, et hakatakse linna tulekuks asju kokku panema ja kirjutame siis hiljem. (et kuidas edaspidi lastega sobib-toim.).
Laupäeval kaabitakse kellelgi midagi ütlemata 16:30 paiku minema. Lolliks jääb see, kes vihjeid lugeda ei oska: “mul on 1 nädal kontoris ja 2 kodus. seega üle 1 ei tule välja” ja vanem laps kirjutab, et eelmine õhtu vist midagi öeldi maale mineku kohta ja pandi kotti kokku hommikul.
Pühapäeva hommikuks pole minule ei kippu ega kõppu. Ei rääkimist, kirjutamist ega muul viisil teada andmist, et on tegelikult maale ära mindud.
Kui ma poleks eile vana mustri järgi järeldusi teinud, et võidaksegi kõigist kaarega üle lasta, võiks lapsed olla praegu üksi kodus. Või täpsemalt oleks noorem laps vanema kaela jäetud. Tuimalt!

2 thoughts on “Sest nii saab.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s