#life_after_love

Kuidas ma iseendal juhtme peal seisin.

Mõõtsin oma nürinurga välja, joonistasin isegi lauale peale ja ei suutnud saagi käima tõmmata. Hakkasin hoopis kartma.
Siis ma unustasin terve õhtu igasuguseid asju ära. Mida ma tegema pidin ja mida teha tahtsin. Lapsed said ikkagi söönuks. Koer ka.
E-poodides kolistasin küll ringi, kuid läks poole peal meelest ära, mida mul hädasti vaja oli.
Püüdsin prantsuse keelt õppida ja mitte midagi ei jäänud ajju kinni. Ühte ja sama viga saabki teha väga palju kordi, pole mingi probleem.
Sokisilmuste ülesloomisel oli kaheteistkümneni lugemisega tõsiseid raskusi.
Läksin ja lihvisin siis natukene neid köögi riiulite liimpuiduplaate, aga unustasin ära, mida ma edasi teha tahtsin.
Võtsin rahustit ja varbad läksid külmaks.

HILJEM:
Astusin enesel juhtme pealt ära.
Mitu päeva tagasi esitatud skaipi küsimustele polnudki suvatsetud vastata. Võtsin julguse kokku ja küsisin uuesti, sest aeg ju tiksub. Vastus oli ootuspärane. Tema ei näe põhjust maalt ära tulla, kui mina saan ka hakkama nii Kirsiõieingli Tartuga kui ka haldusega, millega varasemalt tema tegelenud on.
Ilmselt pole ju raske või midagi.
Eks ta pärast ütleb, mis perse läks.
Ärevust ja paanikat on küll omajagu võiks öelda, aga mis ei tapa. Taipohh! Hakkama saan! Saangi!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s