Selgelt enne kui ma end hommikul ärkvele suutsin mõelda oli peremees kohal. SIIN! Võta või jäta. Kuusega!!
Ja nii udupahane, et ma olin kuuse juba ära toonud. Ehtedki külge riputanud.
Tema mõtles pere peale ja nüüd pole teda vaja ja..
Oot.
Nädalapäevad tagasi teatas ta, et linna on asja alles peale jõulu. Siis teatas õnneks/kahjuks kaela sadanud isolatsioonist. Siis käskis eemale hoida oma muinasjutumaskiga. Nii.
Millal oli see koht, kus ma oleks pidanud tegelikke mõtteid lugema?
Oleks saanud rääkida vä? Mida mu kogemus ütleb? Ja kui ma teen täna samu asju, mis eile, siis milline on tulemus?
Kirjeldan kuivalt asjade käiku minu poolt vaadatuna ilma igasuguse süütundeta. Ei ilusta ega arvesta tema tunnetega nagu tavaliselt.
Üleüldse tegelikult on tal abi vaja – mingi suurem puru silmas ja käed ka verised.
Ma olen küll tõsine mölakas, aga kui inimesel on mitte-erakorralist meditsiinilist abi vaja siis ma kedagi tavaliselt perse ei saada. Ta võis seda muidugi kahtlustada.
Kaabin apteeki.
Tee peal helistab fanama, et käigu ma poest läbi ja võtku tema terrassikadaka otsa mõned jõulutuled kah. Selles juhus pole mul muidugi küll kahju nii nutikat vanainimest jõululaupäeva varahommikul seedekulgla tagaotsa sügavusega tutvuma saata, aga piirdun viisaka äraütlemisega.
Hakkab pihta!
Et nii siis.
Poolpimedale veriste kätega peremehele ju lapsi kaela hallata ei jäta. Onjueksju. Ikka verivorsti-hapukapsast tõstan ette. Jõhvikakooki ka.
KURAT KÜLL!
Noriks tüli ja läheks ikkagi pelgupaika?
Kuid inimene käitub nii viisakalt, et süda läheb pahaks. Õpetab Kotkale marurahulikult juppidest uut arvutit kokku panema!
No mida idülli, rsk.
Ta on lihtsalt su korterinaaber. Sita iseloomuga naaber. Sa ei vastuta ta tunnete eest. Tuli dubleerivad kuusega, no kahju küll! Ja sul ei olegi teda vaja. Kui toitu jätkub, eks võtku siis. Tahab kritiseerida, siis keegi ei käskinud süüa. Teinud ise, kui sinu oma ei meeldi. Sulle näiteks meeldib just nii nagu sa tegid. Ära lase tal endale nahavahele pugeda. Sa oled suurepärane. Kes teisiti arvab on loll!
LikeLiked by 1 person
Ma mõtlen, et selle suhtumisega võid võita ju lahingu, aga mitte sõja. Elu ei peaks olema sõda ega võimuvõitlus, selline stiil mürgitab anyway, isegi kui “võidad”.
LikeLiked by 1 person
Ma ei taha ei sõda ega lahingut, päriselt, aga ei oska välja mõelda kuidas ilma saaks.
Rääkimine teeb asja hullemaks, sest see siin ei ole mitte arusaamatus, vaid tõsine eriarvamus – kuidas oleks võimalik, et ma oleks ka lihtsalt inimene.
LikeLike
Eesmärk ei ole midagi võita või kaotada, eesmärk on gray rockida, kuni enam teda nägema ei pea. Ehk siis võimalikult väheste emotsionaalsete kannatustega see aeg üle elada.
LikeLiked by 1 person
Ma pmst ei vastanudki sulle, pigem Paulale, et isegi see stiil, et “tee siis ise, kui sulle ei meeldi”, see ei anna endale sellises kooselus mitte kõige vähematki paremat enesetunnet või meelerahu.
mis sinusse puutub, siis ma tõeliselt imestan, et peale mitmekümne aastatst kooselu sa ikka mõtled, et kuidas /ilma) saaks. ei saagi, selle inimesega lihtsalt ei saagi. vähemalt siis, kui sa ise ka ellu ja inimeseks tahad jääda.
Keegi ühes varasema postituse lõpus ütles nii kümnesse, et usud, et suudad kellegi “normaalseks” armastada. et kuidas pole võimalik, aga ei ole. sellest saab jube hästi aru, kui ühel päeval suudad end temast täielikult lahti rebida ja siis ei jõua ära kahetseda, et enda elust nii palju oled sellise inimese peale ära raisanud.
ma võin pea anda, et olen elanud täpselt selise mehega, ainukese vahega, et tema oli lisaks vaimsele ka füüsiliselt vägivaldne.
Ma ei oska sulle öelda, milline jäledustunne mind valdab, kui ma seda loen, mitte keegi, mitte ealses, ei peaks midagi sellist taluma. ütlen ma täna, tagantjärele.
LikeLike
Olen aru saanud, et isolatsioon jms kombed on abi viiruse leviku takistamiseks. See, mida maski kaitsevõime muinasjuttu uskuvad arstid haiglates näevad on karm reaalsus mille eest meid, mõistmatuid(?) püütakse hoida ja hoiatada.
Ja nüüd siis üks pereisa tuleb kuusega – loobudes perega koosolemise nimel isolatsioonist …
LikeLike
Mida sa ise tahad?
Mida sa üle kõige maailmas tahad?
LikeLiked by 1 person
Palun parandage mind kui rängalt eksin ja kellegile liiga teen.
Ausalt öeldes- ei suuda mõista kuidas täiskasvanud inimene ei saa ise oma haavu puhastatud ja jookseb naise juurde kes talle tavaolekus on lihtsalt vastik …
vbl silma sattunud puru osas jah on vaja teist vaatenurka aga meil on siiski veel täiesti toimiv EMO variant olemas. Isegi väiksemates kohtades kui Tallinn, kus elu rahulikum ja jrk-d lühemad.
Meenub lugu kus Haapsalus olevale naisele tuli telefonikõne armastavalt abikaasalt ja naine läkski Tallinna poole…põhjuseks lapsele silma sattunud muld. Selle tunni ajaga mil naine kodu poole “lendas” oleks olnud EMO näol professionaalne abi käeulatuses, rutem ja lähemalt võtta…
LikeLike
Minu soovitus ei pretendeeri absoluutsele tõele ega midagi muud sellist. 😊 Minu kogemus ütleb, et kõige raskem on enda ja partneri vahele barjääri tekitamine ja emotsionaalne lahti laskmine. Isegi ainult oma peas selliseid asju öelda võib olla abistav. Ja selle esmaabi kohta on mul analoogiline kogemus. Õnneks olin ma siis omadega nii kaugel, et ütlesin, et ma ei ole tema perearst. Pöördugu perearsti poole või EMOsse.
Aga seda saab teha alles siis kui OTSUS on tehtud. See kõik on keeruline ja valus. Hoian pöialt ja toetan mõttes.
Maskiteemal. Ma ei ole kindel, et ka kõige maskivastasem oleks rõõmus kui teda opereeriv kirurg maski ei kannaks.
LikeLike
Paar tarka ja kogemustega naist on siin juba sõnasõnalt ära öelnud, mis mul öelda on – Paula emotsionaalse lahtilaskmise ja OTSUSE kohta (sinul ei ole kirjutatu põhjal otsustades OTSUS ilmselgelt veel tehtud), ja kellakäo 2:14 PM tekst võiks esimesest kuni viimase sõnani minu kirjutatud olla.
Ja üks asi veel, mida Paulagi eelmise postituse all puudutas. Nimelt iseenda kohta halvasti ütlemisest. Ma olen sõnajõudu uskuja. Minu arvamine on, et vahetpidamata peremeest tsiteerides, sadu kordi korrates, mida ta sinu kohta öelnud on, kleebid sa endale alateadlikult need sildid külge. Juba termin „peremees“ iseenesest on sind sildistav, mu meelest. Sügavale esoteerikasohu laskumata, soovitan siiski: väesta end igal võimalikul moel, ka sõnade abil.
LikeLiked by 2 people
Tõesti. Ta ei ole sinu peremees!
LikeLiked by 1 person
Õigus. Ma olen kogu aeg mõelnud, mis mind neid postitusi lugedes segab. Nüüd sai aru, kui ninapidi sisse pisteti – enda alavääristamine. See tuleb KOHE lõpetada. Sõnal on jõud ja MÕTTEL veel suurem. Ära mõtle ennast madalaks. Isgei kui seda teatava musta huumoriga ütled.
LikeLiked by 2 people