Hullumeelne aasta. Alustades või juba sellest, et kuue võimaliku ärkveloleku tunni sisse eelmine aastavahetus ei mahtunudki. Kuid sel aastal ma sain oma sissetuleku, kuigi mõnigi kord on tulnud tasu töö eest oodata ja on vihma käest räästa alla tunne. Hetkeseisuga on satsiseelikud veel täitsa põnevad ning võimuhullust manipuleerija, hellitavalt nimetagem nr.2, pole mitte kõike veel… Continue reading 2020
Mul on tegelikult üks väike mure. Mitte sõnade tähenduse üle juureldes tekkinud mõtted, kuigi need ka, aga ma ei oska raudvoodis magada! Mitu korda öö jooksul läksin vastu neid külmi pulkasid ja ehmatus oli alati korralik. Kümne ja rohkem kraadine temperatuurivahe aga ilmselt jääbki. Seega on soovitused teretulnud. Padjad? Või voodipehmendus nagu tittedel? Elektri sisselaskmise… Continue reading Külmast haaratud.
Aastaid, liialdamata, tõesti, aastaid olen ma sellest inimesest mõelnud kui kõige-kõigemast ja rääkinud temast jumaldavas kõneviisis. Päriselt minuga kohtunud inimesed on kuulnud. Andekas insener, kuldsete käte ja lennuka leiutajamõttega, pere eest hoolitsev – meil ongi kõik olemas. Kohusetundlik ja hoolas. Olen teda hoidnud, toetanud, armastanud nii sõnades kui tegudes andes endast parima, mida oskan. Päriselt.… Continue reading Jõulised sõnad ja väelised mõtted.
Selgelt enne kui ma end hommikul ärkvele suutsin mõelda oli peremees kohal. SIIN! Võta või jäta. Kuusega!!Ja nii udupahane, et ma olin kuuse juba ära toonud. Ehtedki külge riputanud.Tema mõtles pere peale ja nüüd pole teda vaja ja.. Oot. Nädalapäevad tagasi teatas ta, et linna on asja alles peale jõulu. Siis teatas õnneks/kahjuks kaela sadanud… Continue reading Latv sõidab.
Kümneni lugemine nüüd vist enam ei aita. Peremees peab mõtlema, mis edasi – kas tuleb asumiselt ära või on maal edasi. Nüüd tuleb mul siin siis käigu pealt asju ümber mõelda. Eks ettevalmistused lastega jõule veeta on ju tehtud. Kuusk ja piparkoogid ja juustuvalik ja tort ja. Nüüd võib peremees tulla ja nautida. Saab viimasel… Continue reading Surm&maksud. Muutused ka.
Viimasel hetkel saan sõnasabast kinni, et mitte kutsuda lapsi metsa isoleerunud issile jõuluks üllatuseks piparkooke küpsetama. Ei! Ei! Ei! Nii ongi. See on ju läbi. Ma ei pea hoolimisega enesele enam haiget tegema. Ma ei pea sundima lapsi vägisi hoolima kui sealt võib vastu tulla vaid naeruvääristamist. Terapeudi soovitusel rohkem sõnumit kuulates pole ma ju… Continue reading Piparkook postiga.
Olen mina parajasti kuusega teel riigimetsast koju kui peremees helistab, et on tunni aja pärast kodus ja annab nimekirja asjadega, mis vaja valmis panna. Toit, pesu.. Noh, jõuab, arvutan. Nii teen. Järsku on garaazis ilge kolin. Koer-uksekell ei anna asu ja lähen kaen, et kas juba. “Hoia eemale!” Näe, ongi peremees. Hea, et uksega pihta… Continue reading Püha Kaabu on rääkinud.
Kui me jätame kõrvale tolle kandi ja selle pere kombe inimesi soo alusel sortideks jagada, siis on nüüd seis selline, et tütar tahab iga-aastast jõhvikakooki ja poeg iga-aastast piparkoogimaja, mille tagumisele seinale saab (tavaliselt issiga) teha graffiti. Egas midagi, mul tuleb üksinda kodus visa hing olla ja mõned kokaraamatud tagasi tuua, sest süüa teha ma… Continue reading Perekondlikud jõulutraditsioonid
Mõned päevad tagasi kui kõik olid isolatsioonist puhta nahaga välja tulnud oli aktuaalne teema kuidas toitu tellida ja kuidas logistika jõuludeks, siis teatas peremees, et tema linna ei tule, tööle kohale alles peale jõulu peab minema. Fanama juurde nagunii ei lähe. Maal meeldib, hea, rahulik, ei pea suhtlema. Arvesse võetud. Täna tuleb lugulaul kuidas käis… Continue reading Tagasikerimine. Analüütiline.
Katarina kirjutab. Ja hästi kirjutab. Pilt on ka imeilus. Ma ka (juba natuke) usun, et suhe vajab kahte osapoolt. Aga erinevalt vonB-st tean ma täpselt, mida ma valesti tegin. Kahjuks, jah, seda ei saa parandada. Ei enam ega ka tulevikus. Ma ei hakka kunagi rõõmuga koristama nagu teised naised. See on minu jaoks asi, mis… Continue reading Eneseviilutus.
