#life_after_love · h6bedane

Hääletoonitüli

Ükskõik kui palju ma ka ei püüaks, juba hääletoon on täiesti vale.
Täna ma tegin alguses pool päeva remonti õpetaja juures ja siis panin parketi lõpuni.
Siis käisin korteriühistule raha viimas ja siis kaupa toomas veebipoest.
Tihe.
Peremees kodus oli.
Küsisin mitme jooksu vahepeal kuidas Kotkal selle vene keelega oli.
Vastuseks sain nähve, et õpetagu ma siis ise ja mida ma norin, ise pole koduski.
Minu hääletoon oli nõudlik ja provotseeriv.
That’s it!
Pole võimalik, et see oli midagi muud. Ma ju noringi sihilikult tüli ja provotseerin.
Variant, et ma tahan lihtsalt infot on täiesti üdini välistatud.
Ma tahtsin tüli norida!
Rääkida tuleb aeglaselt ( see võib teisel juhul tähendada lolliks pidavalt) ja sõnu valides (kuid see võib mõjuda ka ärritavalt nämmutavana, alandavalt ja võiks juba pointini jõuda). Õiget momenti passides nagunii.
See on üks tüüpilisemates tülidest – minu vale hääletoon. Ma tahan tüli norida!
Tegelikult tahan ma muude pakiliste tegemiste vahel lihtsalt infot mis seis on.
Hääletoon.
See ei muutu kunagi.

5 thoughts on “Hääletoonitüli

    1. Parkett on maas! Põrand on küll nii külm, et hea kui sellest pikaliolekust nüüd külmetust ei tule.
      Ma vajan voodit!
      Täna rügasin veel elektriosale ettevalmistusi, oldi nõus natuke liigutama, kasutasin juhust siis ja liiste töötlesin ja remondiasju viisin minema.
      Ja siis sain peavalu, sest mina ju kogu aeg süüdistan ja algusest (!) peale on mul hääletoon selline vale ja vaenulik olnud.

      Like

  1. Kui sellise inimesega pole varasemalt kokku puutunud, siis ma mäletan, et võttis ikka mitu head aastat, kui hakkasin aru saama, et tegelikult need polegi minu valed sõnad või vale ajastus, vale pilk või see vale hääletoon. No algul mõtledki, et äkki siis tõesti, et olengi ehk kõikse aeg olnud tänitav ja näägutav ja valesti arusaamatusi lahendav inimene. Tagantjärele mõtlen, et see on ikka kummaline, et millest sellised kahtlused iseenda osas tulevad. ehk seepärast, kui ääri-veeri püüdsin kellegi kolmandaga sest rääkida, siis kõik ikka vaidlevad vastu, et no pole võimalik, kõigiga saab rääkida ja siis hakkadki mõtlema, et ju siis ikka minus on asi. kuniks ühel päeval mõistad, et kõigiga ei saa rääkida, lihtsalt ei saa, asi pole minus. ja need teised, kes pole sellist inimest kogenud, ilmselt ei saagi sellest kunagi aru saada.
    teine asi, ma ikka mõtlen, et kuidas see ikkagi nii kaua aega võttis aru saamaks, et asi pole minus

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s