h6bedane

Kuidas ma ikka üldse ei mõista.

Kell on magamajäämahakkamise öö.
Selline, kus raamat on sind lugenud noh, ütleme veerand kuni pool tundi.
Koer ka veel ei norska.

Võti keerab lukuaugus.
Peremees tuleb koju.
Ok.
Kolistamine garaazis.
Köögis.
Lapsed vähkrevad voodis.
Koeral on juba väga vaja, et ma üles tõuseks ja vaatama läheks.
Lähen.
Peremees tuli mahajäänud tööriistade järele.
Läheb kohe maale tagasi.
Head valget õuetööaega ei tasu ju.

Ega perekonna pärast ei saa ju oma asju tegemata jätta.

Mingi naine ju teadagi ei tule siin ütlema.
Lapsed ju magavad, ei kuulegi, mis selgitust nad ikka vajavad.
Hommikul läheks ju nagunii enne kukke ja koitu.
Töö on ju vaja ära teha.
Viimane ilus soe septembrikuupäev ju tuleb.

Tuletan enesele meelde, et meie põhiline probleem on selles, et ma ei mõista oma abikaasat. Ta peab kogu aeg täiesti elementaarseid asju üle selgitama ja see on ikka tõsiselt väga tüütu.

Mul on soojas toas korraga väga külm. Otsin villased sokid ja lisateki.
Mõtlen härgadest ja jupiteridest.
Mõtlen kuidas iga sentimeeter sõitu on loetud. Et poleks raiskamist.
Prioriteetidest. Loobumistest, sest mis ema ma selline olen ja kas ma lapse peale üldse ei mõtlegi.

Ja ma tõesti ei saagi nüüd aru.

4 thoughts on “Kuidas ma ikka üldse ei mõista.

  1. Tema ei mõista sind, sina teda, võrdne seis ju. Ongi lahkumineku koht.
    Suhte emotsionaalse poole eest ei saa keegi üksi vastutada. Saab jah nii, et üks panustab rahaliselt ja teine teeb logistika või majapidamistööd. Aga emotsioonid kuuluvad hoopis teise võrrandisse.

    Like

    1. Mis Morgie ütles.
      Lisaks, inimloomus on ikka nii imelik. Teine on aastaid X moel käitunud, nimelt see X mood ongi meid lahkuminekuni viinud, ja kui lahkuminek käsil, siis me imestame, et oi, endiselt käitub X moel. (Ma räägin siin endast ka, ei ole ma ise põrmugi targem olnud 🙂
      Jep, kuldse sõnad Morgiel. Kumbki ei mõista teist. Võrdne seis. Lahkumineku koht.

      Like

      1. Ma isegi mõtlen, et see etteheide, et üks ei mõista teist on kuidagi väga lõksu meenutav mõte. See paneb süü ainult ühele poolele ja teeb teisele ohvri mängimise liigagi lihtsaks. Suhe ei peaks olema nii ühepoolne asi, et üks muudkui vastutab kõigi emotsioonide eest ja teine ei tee ikka seda, mida see üks vajab. Suhe peaks olema olukord, kus saab alati jooksvalt ja suurema draamata läbi rääkida. Ja koos teha.
        Ja vajadusel üle küsida. Ja see on normaalne!

        Like

  2. Vaata asja ikka positiivselt: lõpuks ometi pole sul vaja teda mõista ja sul saab olla sügavalt savi, kas tema sind mõistab! Ja lõpuks ometi võid olla iseendaga rahul ega pea mõistatama, miks tema sinuga rahul pole. Tead kui vabastav tunne see on, kui asjale ükskord nii vaatama otsustad hakata.

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s