h6bedane

Veel üks sammuke.

Mida ma teen?
Ma koristan. Tõmban ennast välja ja kokku.

Eile koristasin VÄGA põhjalikult ära vannitoa ja ülemise korruse tualeti.
Viimsetki vuugivahe kraapides.
Jah, ka nuttes.
Meenutades kuidas see kõik loodud sai, sest selles majas on sisse ostetud müüritööd ja natuke, ainult natuke sisetöid. Suurem osa on ise tehtud.
Ühtegi minu asja master bathroomis nüüd enam pole.
Need ruumid on piinlikult korras.
Sest ma tahtsin nii.
Ja nii on.
Tõmbasin ukse enese järel kenasti kinni ja sorteerisin-pakkisin-kolisin kõik iseendakese laste vannituppa.
Loomulikult ei märganud peremees midagi.
Oli lihtsalt väga korras vannituba ja väga puhas kemps.
Ärge kunagi paigaldage musta värvi sanitaarkeraamikat! Selle igapäevane hooldamine on õõvastav!

Muus osas pole erilisi muutusi kui jätta kõrvale lootus, et äkki õnnestub minult see hoog üle ära manipuleerida.
Püüdsime hommikul rääkida. Aga ta väsis väga kiiresti ära. Nagu polekski üldse maganud!
Ja raske tööpäev on ees ja tööd on palju ja kiire on ka ja siis veel … nänänänääääänääääää ..
Me saame ju väga hästi läbi kui me parajasti suhteid ei klaari?
Siis kui pole hädavajadust mulle midagi sitasti öelda, siis või?
Positsioonisõda ongi ju see kui ma palun mulle öeldut selgitada. No mõnikord ei jõua inimesed, ei tea, kellele küll vihjati, ühele arusaamisele ja selgitamisele järgneb järgmine selgitamine ja siis sellele veel üks ja ongi üks järgijooksmine ja tundidepikkune klaarimine.
Vot nii.

  • Kuidas siis peaks aru saama kuidas teine inimene mõtleb ja kas öeldu jõudis mulle õigest kohale kui ma ei küsi?
  • No sel viisil rääkides, kus kõike peab üle selgitama, küll ei saa.
    Ja hääletoon on sul ka vale.

Oot, aga kuulamise osa?
SÕNUM?

Feminism? Mis on meie suhtel pistmist feminismiga ja kuidas on “positsioonisõda” seotud feminismiga?
Noh, mulle ju meeldivad kõik need triibulised nimekirjad ja ma olen paduvasakpoolne liberaal. Abordipooldaja.
Oot! Keegi ei naera nüüd! Eriti need, kellega ma OLEN poliitikast rääkinud.
Mul on väga tugev seisukoht abortidega seoses ja see ei sisalda absoluutselt tagajärgede tuuleveskiga võitlemist.
Miks tehakse aborti? Kolm esimest põhjust, palun.
Vot sealt alustakski.
Kas ma olen aga oma armsa abikaasaga sel teemal üldse rääkinudki?

Ja triibulised nimekirjad? Ma palun! Tõesti või?
Ka valimiste suhtes on mul kindel seisukoht. On peremees seda kordagi küsinud, mida ma arvan? On ta üldse huvigi tundnud?
Ma ju loen “Postimeest” ja … ootootoot, ma ju EI LOE postimeest..

Ja mis on sel kõigel pistmist ikkagi minu kohtlemisega meie paarisuhtes?

Müstika.
Ma ei saagi aru.
Olen vist loll.
Või mida mulle nüüd üritataksegi selgeks teha?

Igatahes lähen ma master bedroomi edasi koristama.

17 thoughts on “Veel üks sammuke.

  1. Ma kõlan nagu vastik naaksuja, aga… kümmekond aastat tagasi sa tegid sarnase (teraapilise) koristamismaratoni korra läbi juba. Hoian kõiki sõrmi ja varbaid, et sul seekord finish samas kohas ei oleks kus toona.

    Like

  2. Vbl vale küsimus aga mispärast peaks üldse suurpuhastust tegema kui välja kolid? 🙂 Piisab ju kui kõik asjad sorteerida ja ruum enda järelt korda jätta-

    Like

      1. Vbl jätaks selle osa siis vahele ja kulutaks jõudu millegi pakilisema peale? Epu vihjetest võib aru saada, et see ülim koristamine ongi sul juba läbitud etapp:)

        Like

    1. Peremehel on praegu vältimise ja edasilükkamise etapp.
      Järgmine on naeruvääristamine ilmselt.
      Ja siis tuleb uus paikapanemine.

      Ning ärgem unustagem siinkohal privileege, mis kaasnevad oma käitumise mitte muutmisega 🙂

      Like

  3. Ma jällegi vabandan juba ette, ja rõhutan veelkord, et kui ma liiale lähen, anna palun teada – aga mulle kui pikaaegsele kõrvaltvaatajale tundub, et sa teed oma partneri „etapid“ talle mugavaks, mängides kaasa. Ses mõttes, et sul endal on praegu taas koristamise „etapp“. Ole kindel, su mees loeb_sinu_etappe sama hästi kui sina_tema_omi. Sa ei saa ilmaski metsast välja, kui ringiratast käid.

    Ma istusin eile õhtul koera ja veiniga terrassil ja mõtlesin su peale. Ja teiste inimeste sääraste ja sarnaste olukordade peale, kaasa arvatud omaenda toonase. Ei ole olemas nö. „head“ hetke halva paarissuhte lõpetamiseks. Lõpetamine on_alati _valus ja keeruline. Parema olukorra ootamine, sest lapsed/raha/sugulased/töö/jne jne jne on iseenda rahustamine ja endast otsustusvastutuse ja –valu eemale lükkamine. Ja siis teatud vanuses saab juba muidugi sellega vabandada, et eluaeg kannatatud, venitame surmani välja, kaks vana kõverat kändu, mis me siin ikka vett segame, eks.

    Minu elukogemus, nii enda oma kui kõrvalt nähtu ütleb, et tuleb endalt küsida, mida ma_päriselt_tahan. Kas jätkata samamoodi, nö. turvaliselt, sest better the devil you know, või alustada uut, teistmoodi elu, koos kõigi selle eeldatavate raskustega, pluss tuhande tundmatuga, aga ka senitundmatute rõõmude ja võimalustega. Ja kui vastus on käes, siis on, nagu Pgi märkis, produktiivsem jõudu kulutada lahkumisele, mitte jäämisele. Ning võimalik on ainult ei/jaa vstus. „Jah, aga…“ ei ole vastus. See on seesamune eelmainitud metsas ringiratast käimine.

    Samas, me võime siin su kommentaariumis ju paljugi soovitada – kui otsus su enda sees valmis pole, kui sul on peale kümmet aastat veelgi lisa-aega vaja, ei aita üksiki kõrvalseisja poolt pakutav ussi-ega püssirohi.

    Liked by 2 people

    1. Sinu lugu püsib mul ikkagi meeles.

      Ma pole end sel moel muidugi kunagi välja koristanud. Pigem on olnud kiiruga koti kokku loopimine. Nüüd ma reaalselt pakingi asju. Vähehaaval tassin nagu kass poegi ja pean lausehaaval läbirääkimisi, et saaksin selle remonditava korteri.
      On vaevaline.
      Ja mõtlen just sinu lause peale, et kas ma tahan seda veel 10 või 20 aastat.

      Liked by 1 person

      1. Kas selles remonditavas korteris elamise võimalus sõltub ja jääb sõltuma puhtalt mehe armust?

        Ajutise lahendusena võib sellest muidugi kasu olla, vähemalt selles faasis, kus ta ise otsustab madalat profiili hoida – sul on võimalik tema vingumisest eemal olles enesekindlust kasvatada, selline sanatoorium pmst, hüppelaud päris iseseisvuse juurde. Loodetavasti lööb piisavalt kauaks ette.

        Plaan B puhuks (kui see faas peaks liiga lühikseks jääma) annetusvõimalust ei taha ikkagi?

        Like

      2. Remonditava korteri tahaks ikka päriseks endale saada.
        Läbirääkimised käivad lausehaaval, sest alati tuleb midagi töö asja vahele või pole muidu sobiv moment või laps kuuleb või .. noh, tavaline kui minul ON VAJA.
        Hoian teemat ikkagi üleval.

        Like

  4. Lihtsalt jutujätkuks.
    …ja siis on veel selline asi, et kui Otsus tehtud ja Sõnad välja öeldud ja end lahkuma asutatakse, muutub teine pool tihtipeale kui nõiaväel, kui aru saab, et nüüd on tõsi taga ja vanamoodi enam edasi ei elata. See muutumine on muidugi väga apetiitne ning teeb lahkuja täiesti pimedaks fakti suhtes, et tegelikult on talle silmus tagajala ümber heidetud ja teda tiritakse vaikselt, aga kindlalt vanasse vakku tagasi. Sest: leopard ja täpid. Korraks tundub, et oledki saanud/saavutanud täpselt seda, millest puudust tundsid. Aga 99 juhul 100st on tegemist laiba elustamisega. Kui suhte tervis on juba väga pikka aega olnud väga kehv, on naiivne sellesse lõksu langeda. Seilasime, teame.

    Like

  5. Suhte tervis ja Sinu enda tervis…
    Kuulasin kui kirjeldasid oma peremeest. Kui suurepärane inimene ta tegelikult on:) Kõigi teistega, eks? Võimalik, et see ongi nii aga miks mul on keeruline seda uskuda….
    AGA mul meenus see tunne, kui mu ema kirjeldas vahetevahel oma meest, meie isa, teistele. Need vastuolud. Need paralleelid. Need tunded. Jutt ja tegelikkus. Teisalt julgen öelda, et minu, kõrvaltvaataja elukogemus, on täiesti kerge lugu selle kõrval mis sinuga jätkuvalt toimub…Valikud on sinu. Epul on õigus.

    Igal juhul- me mõtleme su peale ja loodame, et teed parimad valikud. Enda ja oma laste jaoks. Ja ei neela uut ja suuremat konksu alla.
    Kui kahtled siis mõtle nende katki vajutatud kartulite, lapsikute jantimiste (“ma ei saanud talle kinnast kätte”, “Tal läks muld silma” jms) või lahti jäetud ukse peale- kõik selleks et peremehel oleks hea…Aga sina ?

    ja-jah, paranda mind kui eksin…

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s