Uncategorized

Roosa kleidi saaga jätkub.

Annaliisa lugu on jõudnud vaiksest paneelmajast parketi pääle.
Ja ikka jahutakse, et kuidas tuleks vägivallast rääkida. Kaks viisakat ja hea kasvatusega poliitukut näiteks võtavad nt- täna kell 2 päeval ette.
Milliseid sõnu kasutada, kuidas olla vägivallatseja suhtes delikaatne, sest ta võib ju olla muidu lugupeetud ja auhinnatud lavastaja, supersportlane, võimas loomakaitsja või äge jalgpalliguru.
Aasta emagi.
Tehkem panused: millal hakatakse süüdistama ohvreid?
Iga löömine pole ju veel perevägivald.
Laps oligi selline pujään, ei saanudki teistmoodi. No ja emal ei jäänudki muud üle ju! Kui aastaid, AASTAID peksta ja mõnitada?!
Ja ju ikka laps ise oli ka natuke süüdi, oleks võinud paremini käituda.
Naine ise on ju nagunii manipuleeriv mõrd, kes on aastaid kasutanud mehe peal vaimset vägivalda. Iga väiksemgi vastandumine partriarhaalsele maailmakäsitlusele, näiteks pole ju raske tal neid sokke ise üles korjata, rsk, võib naisest mehe silmis kiiresti teha labase võitleva feministi, kes ei austa ei meest ega traditsioone. Ja mees teistmoodi ei osanudki korda majja saada kui lüües! Lühema mäluga traditsiooniaustajad vbla ei mäleta enam Solmani sõnavõttu perevägivalla teemal Pelgulinna Sünnitusmajas.

Ilmselt on nüüd mõnda aega tark vähem uudiseid tarbida.
Sest ma olen seda kõike juba näinud. Te ei tahaks kuulata, kui ma räägiks. Besee, onju.
Vbla peaks hakkama roosat kleiti õmblema.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s