fitlapblog

Edasi minevikku.

Mida ma lapsena sõin kui meil toitu oli? Või mida tol ajal söödi sellist, mis vääriks nüüd uuesti kordamist.

Kui ma ütleks piima-köögivilja supp võetaks mulle suureks kasvanud laste poolt kähku tigedate nägudega ring ümber, sest tõenäoliselt olen ma ainus, kes oli nõus ka väikese naabritüdruku portsu ära sööma.
Bubert – noh, arvestades aastatega tekkinud nisutundlikkust, jääb ära. Aga see oli hea, oi see oli hea. Eriti kuremarjakisselliga. Meie peres ei tehtud, aga mõne külalapse juures aeg-ajalt sai.
Ja roosamanna muidugi ka. Vanaema tegi. Vahustamiseks oli see noore kuuse hästiharunevast kohast tehtud vahustamisasi või hiljem ka ühest traadist keeratud spiraalne vispel.
Samasse nisujahuküllastusega seeriasse läheks ka vesiviiruga võiküpsised.

Iga kord kui ma näen seda taignarullireklaami (poola leht, eesti kallim analoog) , meenuvad mulle “Õnneliku lapsepõlve” küpsised, mida sai väga harva ja pakis oli ka krõbedaid väga harva, kuid vanaema ahjupõrandal tehtud küpsised olid peaegu sama maitsega.
Talvel köetud ahi, vokk, kolm numbrit suuremad villased sokid ja need küpsised, mille tehnoloogia on ammu unustatud, retseptist rääkimata.

Sirvin vanu retseptiraamatuid. Värvilised klantspaberipildid ainult keskel, sisukord lõpus. Vähemalt sama nostalgiline kui lapsepõlve toitude meenutamine.
Iiik – lumepallisupp. Never!

Oi – aga vorstikaste 🙂 /fitlapis kartulisalat viineritega retseptist/
Peremees jälestab seda samapalju kui piima-köögiviljasuppi ja keedetud kaalikaid, aga Kotkale meeldiks.

Ja kaerahelbeküpsised!
Need krõbedad, teate küll. Ma arvan, et Elina ema tegi.
/Kaerahelbe-kohupiimaküpsised šokolaaditükkidega/ pole vist seesama?
/Kaeraküpsised piimaga/ võiks olla?
Sest kohupiimapontsikud , mis just ka meelde tulid, jäävad ära. Suudaksin küll Kotka-kindla gluteenivaba variandi ära aretada, aga ikkagi. Pole mõtet nii verele ka hammast ajada.

8 thoughts on “Edasi minevikku.

  1. Kohupiimapontšikud, kas need on samad, mis sõrnikud? Ma olen teinud kaerajahuga ja riccotta kohupiimaga ning pannil praadimise asemel küpsetanud ahjus. Kaalulangetuse seisukohalt üsna vaga toit ja sealt saad valku ka. Miks mitte?

    Like

  2. Lapsepõlvest piltidest valiksin välja vanaema tomatid iga kell. Teine hea toit oli meil selline, mida minu mees vaatab eemalt kahtlustava näoga ent ligi ei lähe ja laps ka ei söö – võiga määritud rukkileiva peale paned mugulsibula õhukese vilu ja selle peale kaks-kolm vürtsiräime fileed. Teed neid asju mitu tk ning pistad natukeseks ahju. Üsna soolane ja jubeõudselt hea suutäis.

    Like

  3. Vot piima -juurviljasupp vist tõesti kvalifitseerub hea toiduna lapsepõlvest. Olin selle täiesti unustanud. See oli küll väga maitsev

    Like

  4. Väga mõnusad meenutused. Kõik tuttavad asjad. Kuremarjakissell…Ma ostsin ammuilma ühe tetrapaki Saaremaa Mo mustsõstrakisselli ja ei tihanud seda mitte avadagi, et KISSELL ja poekaup!?Nüüd vaatasin, et parim enne, eh-eh, oli juba 22.07 ja täna on 5.09…Minule kui traatsoolikatega omnivoorile ei tee sellised asjad muidugi midagi ja avatud see sai. Super, ütleksin! Täitsa LAPSEPÕLVE KISELLI MAITSE! Suhkruga vbl on koonerdatud, aga ju siis teadsid nad ka minusuguste keremõõtude peale mõelda…

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s