On ok kui sa hoiad mu lapsi, oled aastaid olemas nii oma teadmiste kui riistadega kui vaja on, tuled lennujaama vastu, ootad terve päeva, et ma tuleks vaid 15 minutiks su juurde, et kasutada su arvutit uute kohtumiste kokkuleppmiseks ja soovitad mu pulma väga hea silmaga fotograafi. Aga palunpalunpalun ära eelda, et veedan sinuga terve päeva ja kutsun sinu oma pulma kasvõi fotograafina. Sa pole SELLINE sõber.
Kui sa oled mulle lubanud aidata, pead sa seisma joondu-valvel seni kui ma ütlen vabalt. Muidu ma süüdistan sind minu üksinda nugist nussima jätmises. Ole valvel, kui ma vajan su teadmisi, aega ja tehnikat, oota mind tunnike vihmas kui vaja, sest sa oled ju see sõber. Aga palunpalunpalun, ära eelda, et ma tahan, et sa korraldaks mulle arenguvestluse kui sa pole mind kaua näinud. Ja ma ei taha mõeldagi, et sa oled ebaviisakalt hõivatud mingite tühisemate asjadega kui mul on sind vaja. Parem on kui pead suu kinni ja sõidad nipsust ette. Ja üleüldse, võin ma igat su sõna tõlgendada enda vastu.
Ole minuga rasketel aegadel. Neil, kui jäängi üksikemaks ja mu oma ema on tõsiselt haige ja ma vajan lohutust, transporti või lapsehoidjat.
Aga palunpalunpalun pea meeles, et kui mul läheb väga hästi, ei taha ma mingit sinuga seotud negatiivsust enesesse võtta ja on targem kui sa ise taipad siis eemale hoida, et ma ei peaks su lapse kaudu sõnumit saatma.
Ei saa inimene aru, isegi nii kõrges vanuses mitte, et ongi see nõme ja tüütu sõber, kes ei taipa headel aegadel lugupidavasse kaugusesse hoida.
Palju peab veel suhteid seetõttu otsa saama?
Google otsing: tagavaranumber
confiture d'oranges 
Mida ä?
LikeLike
Mh?
Ma võin seletada 2x ja hästi aeglselt kui midagi jäi arusaamatuks 🙂
LikeLike
Palun veel aeglasemalt.
LikeLike
Nii juhtub, kui sa oma väga headele sõpradele oled parimal juhul suvaline tuttav
LikeLike
pean tunnistama, et sina-vorm ajas ka mind esialgu segadusse. tglt saan ma praegugi üksnes loota, et lõpuks sain õigesti aru ja sina-vorm oli kunstiline võte, teise inimese oletatava vaatepunkti viskamine enda peale.
LikeLike
Ma siin püüan kuidagi iseendakest ära lepitada mõttega, et kogu aeg astun samasse ämbrisse jah.
Ma praegu näen ühe korduma kippuva mustri algust ja püüan väga kaasnevast mõtteviisist aru saada.
LikeLike
Oh, ma tean, mida sa tunned. Ega ma muidu nii väga üksi olemist hinda – siis ei looda sa ise kelleltki midagi ja keegi ei oota sinust ja nii ei saa sa haiget ja elu on lill 🙂
LikeLiked by 1 person
Täpselt sellepärast mingil eluhetkel vahetasin aadressi, telefoninumbri ja meiliaadressi. Mul ei ole ühtegi sõbrannat. MITTE ÜHTEGI!!! Ja kui vahel igatsus tekibki, tuletan endale ühte koma teist meelde, ning igasugune sõbrannatamise soov kaob…
LikeLike
võehh. tegelt ju ise ka kogetud. ja need samad ämbrid ja rehad…
LikeLike