Uncategorized

See iginaiselik kriimustamisvalmidus.

Pikad küüned oli vanasti märk kõrgemasse klassi kuulumisest – sellest, et pole vaja tegeleda käsi-, majapidamis- ega mullatööga. Tänapäeval me enamasti rasket, musta ega täpsust nõudvat tööd kätega ei tee, ometi püsib vana hea komme näidata peenemat päritolu veel järjekindlalt elus.Siit.

… ehk et ma olin siis täna madalama sordi inimene. Ma käisin füüsilist tööd tegemas. See oli naaaaaatuke raske, suuuuutike räpane ja nõudis käte täpset liigutamist. Nohjah, eks natuke tuli ajusid ka liigutada, sest ma vastutasin tulemuse eest üksi ja töötasin üksi.
Ja eks ma ikka aia-, käsi- ja majapidamistöid tee ka. Ei tarbi vaid teenust.
Seega.
Pole midagi teha.
Tavapärane eesti loogika ütleb, et.
Ja mul pole ju kõrgharidust ka! Ei viitsinud õppida, järelt, onju.
Ritsik siin rääkis magistriõppest ja tavainimene ka. Siit-sealt muidugi läbi imbub, et Rents samal ajal venitab nagu jaksab oma töö lõpetamisega. Aga kõik liigutavad ikka sinna poole, et akadeemilist juurde õppida. Ja mida mina siin teen? Tahan ikkagi minna puutöökursusele! Plaatimisest jäi veel väheks, onju. Ilmselt teeb see kõik kaasaegse loogika järgi mu nüüd veel isaseks ka. Naiseliku identiteedi alus on ikkagi välimusele kulutamine – geelküüned, kunstripsmed, kummitissid… Ma tahaks üht uut tööriista.
Aga mulle meeldis see tapeedipanek. Äge öösel helendav tapeet. Seinale määritava liimiga variant. Märjalt poolvedel nagu vanakurat, venis igasse suunda. Lisaks siis väljajooksev seinanurk ja allajooksev aknanurk.
Põnev.
Ja ei ühegi nipsaka nr.2 selge üleolekuga hääletooni mu kõrvades mainimas, et olen nagunii kõigest mõtetu palgatöötaja.
Tõsine ärevusravi.
Teenisin nagu oleks 10 aastat arstiks õppinud.
Teand’nüüd, kas see ” Sõltumatu naise” raamat oleks väärt kulutus? Või on samasugune utoopiline sisuturundus nagu 640 euroga finantsvabadusse jutuke, mis mulle ühel hommikul poolkohustuslikus korras kõrva valati.

Ja muide, Indigoaalane võtab ka alla 🙂

14 thoughts on “See iginaiselik kriimustamisvalmidus.

  1. Chill! Igaühele oma, eks 🙂 Kellele puutöö, kellele küüned, kellele loengud, kellele arvutid, kellele kõik see korraga, kellele mitte midagi – ega see sind vähem või rohkem naiseks ei tee. Ole nagu oled, ja ongi hästi.

    Like

    1. Selle olemisega nagu olen ongi see point, et jube raske on ületada stereotüüpset suhtlemise alustamise barjääri.
      Küüned-juuksed, mood&kaubamärgid, onju? NAISED ju tahavad neil teemadel rääkida. Lõputult. Ma vaevu tean sellest teemast midagi. Kammitud, pestud ja ..
      Oi, tahad õppima minna? Juurat, eksju? Või sotsiaaltööd? Inseneriks??? Tehniline joonestamine, eeee…mmmmm…möh?

      Võiksin vist pikalt jaurata sel teemal, et naiste jaoks olen ma selgelt liiga mehelik ja meeste jaoks üle mõistuse lesbi.
      Ning millegi oma kätega valmis tegemine teeb siin ühiskonnas kohe madalama sordi inimeseks nagunii. Seda barjääri on veel raskem murda, sest see ütleb selgelt, et lugeda ja kirjutada inimene ju ei oska.

      Like

  2. Kuule, see kõik on üsna palju su enda peas. Ma ei tea nt ühtegi naist, kellega rääkida küüntest ja moest. Kaubamärkidest – vabalt! Neist, mis huvitavad, olgu need klaverid või õmblusmasinad või sulepead või telgid. Küllap sulgi on oma tööriistade kaubamärkidest üht koma teist arvata.

    Tee, mis sulle meeldib, ja ole, nagu oled, ja naudi elu – kui see kellelegi ei meeldi, siis jumal temaga. Kaamel ilmselt ei pühenda eriti aega sellele, et “issand, mis nad must küll arvavad? Äkki mu küür ei ole piisavalt x, y, z ja ammu pole kellegagi sõrgade üle arutanud.” Ta lihtsalt on kaamel ja ajab oma kaameliasju. Ilusat nädalavahetust! Ja üldse!

    Like

    1. See kaamlivõrdlus on lihtsalt nii hea 😀
      Enamus suhtlemisajast kulub mul tõestamiseks, et ma pole kaamel ja sobituksin seltskonda küll 😀

      Like

  3. Mina täiesti tõsiselt sügavalt austan inimesi, kes oskavad oma kätega midagi ära teha. Ise olen ühe korra üritanud ise pannilabidat teha ja see jäi ka pooleli. 😀 Nii et väga väga äge, kui keegi tõesti võtab kätte ja saab hakkama. Ning minu tutvusringkonnas on kuidagi üllatavalt palju inimesi, kel juba teoreetiline haridus on, aga kes ühel hetkel lähevad kutsekooli, just selle pärast, et ütlevad, et tahaks nüüd midagi PÄRISELT teha, midagi kätega katsutavat. Nii et minu meelest on see, mida sa teed, küll väga lahe.

    Aga venitanud olen ma iga magistritööga ja kõik need on kuidagi tehtud saadud, andke aega atra seada, enne vaimne tervis ja seejärel kõik muu. Muidu olen üks neist üleõppimisest hulluks läinutest. 😀

    Like

    1. Räägitakse, et selle vaimse tervise jaoks oleks jube hea … midagi kätega teha 😛
      Tahad ka puutöökursusele? Aga keraamika?

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s