#stayhome

Väike Lõuna-Prantsusmaa

Ma sain täna uued mänguasjad.

Ja loooooomulikult tuli jätkata seemnete puistamise projektiga, sest eelmised taimed on aknalaual juba piisavalt välja venitatud ning vaevalt üldse oma looduslikku eesmärki täitma hakkavad. Valgus, teate, on selline piiratud värk taimekasvatuses.
Seega urgitsesin aga pakist järgmised kõikse kenamad abivahenditeta peaaegu nähtamatud seemned välja, panin lohukesse ja valasin alusele sooja vett.
Onju on nii äge!
Tomatitele-kurkidele-kõrvitsatele siis lisaks kapsast, naerist, peeti, porgandit, ube, herneid. Ärge nüüd hakake, et mitte keegi ei topi peeti turbatabletti ja jube vara on ka ja jne. jne.
Muidugi saan ma aru, et see on puhas mängu ilu, sest ma enesest kui köögiviljakasvatajast jätkuvalt palju ei arva. Üks asi on ju lugeda ja unistada oma killukesest Lõuna-Prantsusmaast, teine asi on hakkama saada liiga happelise, liiga aluselise, liiga märja, liiga kuiva, liiga savise, liiga liivase mullaga ja tõesti enese perele see vajalik talvevaru kuidagi ära kasvatada.
Ja-ja, midagi ikka saab.
Näiteks kogemuse.
Kolmesajast porgandiseemnest praegu mõnega aknalaual katsetada on lihtsalt uudishimu selgel kujul.
Pealegi, kui idanemine tõesti ootusi ületab, siis äkki võtab külm mõned ära 🙂
Kõrvitsate tavapärasel näitel.

Kriisikanade mõtte heietamisega ma õnneks sama kaugele ei ole veel jõudnud. Investeering oleks mitu suurusjärku rängem ka, et siisama lihtsalt proovida.

Muide, kes selle lume tellis?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s