#stayhome

Kogupere puhkuseidüll

Tavainimesel on väga hea teooria kenasti klaviatuurist välja kolgitud. Ja mul siin sama seis – kuidas neljanda klassi Kotkale see vaimse ja füüsilise vägivallata arusaadavaks teha.
Asi pole selles, et ma ei suudaks teda õpetada, vaid selles, et ta tähelepanu ei püsi mummu eest ka. Kui laps end kokku võtab, saab asi kohe siuh-viuh tehtud. See tähendab 100% minu tähelepanu ühegi segajata. Ei midagi ega kedagi. Ei issit ega õde. Koer võib olla. Ei pesupesemist ega söögitegemist.
See kuradi sinutoru kaudu iseseisev õppimine on täiega saatanast!
Nagu ma selja keeran on ekraan täis mingeid elukaid, kes üksteisel soolikaid välja lasevad!
Arvutit ei saa ka käest ära võtta, sest koolitöö on ju arvutis.
Kurat, ma ütlen!
Samas ma saan aru, et keegi teine, laps ise kaasa arvatud, õppimist, korda ja rutiini vajalikuks ei pea.

Miks sa õppima ei ole hakanud?
Keegi ei öelnud ju!


Istungi ja torgingi ja püüan mitte vihastada, sest vihastamine võib siin majas ju laviini põhjustada.
“Miks sa ärritud? Ei ole põhjust!” või “Ärritud põhjuseta, ei saa toetada!”
No issi võib muidugi vahepeal “appi” ka tulla ja mõne lolli nalja visata, aga mina pean poisi jälle maa peale tooma. Tõesti-tõesti ei piisa Pompei katastroofi kokkuvõtteks kui leht ühtlaselt halliks värvida.
Aga issi ju ütles. Onju.

Ma olen nii zombi, et mul lihtsalt polegi jaksu teda päev läbi tagant torkida.
Kui õhtul veel kuulda kui perses kõik on või minna võib, siis magamata öö on kindlustatud. Adrenaliin kohiseb kõrvades hommikuni.
Jah, ka mina kardan! Aga ma ei saa seda öelda, sest see oleks hüsteeria ja paanika.
Kuid me pole selle talvepuhkuse jooksul tülli läinud!
Jah, mulle saab küll öelda, et ma pole ju koormatud, ma ei tee midagi, kuid olen olnud piisavalt ravimite mõju all, et mitte end kaitsta, rünnata või õigustada.
Valus on mul ikka, aga me ei lähe raginal tülli.

Ma nii tahaks ühe veini ja juustu õhtu teha. Olla lähedal. Kaisutada.
Mulle meeldiks olla väärtuslik. Ärakuulatud. Hoitud.
Kas miljoni võitmine on tõenäolisem?


One thought on “Kogupere puhkuseidüll

  1. Ma saan aru, et teema ei ole enam sellisel kujul aktuaalne, aga lihtsalt toetuse huvides. Mul oli poeg ADHDga. Kudusin ta kõrval tähelepanu hoides ja valvates 8 aastat sokke. Lihtsalt selleks, et lapse tähelepanu ei harjuks. Iga õhtu.
    Lõpuks sai ise hakkama.
    Sa ei ole üksi.

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s