#stayhome

Farmatseutiline lugu

Ma ei mäleta eriti nädalavahetust, sest ma võtsin mõlemal päeval rahustit.
Ennetavalt.
Ikkagi koguperepuhkus.
Tõenäoliselt me ei tülitsenud, sest peavalu ma ei mäleta.

Kotkal tuli 10k samme! Ühel päeval!
Koera sai seega jalutatud. Hunt tõmbas end ühe kutsikaohtu tegelasega ükspäev taga põllul rihmaks. Omanikud seisime üksteisest aupaklikus kauguses.
Kevad.

Oot, me zoomisime Väikse Hipiga. Et joodikud ei oleks. Seega ma jõin veini. Ja sõin šokolaadi. Ärge…

Ja KirsiÕieIngel tegi restoranitoitu. Tomatises tsillikastmes uputatud munad näiteks. Jaapani pannkoogid. Kanapasta.
Siis ma koristasin ilmselt köögi ära.

Kas ma jalutasin Infantaga?
Kuna mul on riiulis tema juurde unustatud sall, siis on see tõenäoline.

Ja ma jõudsin mõelda, et kui ma läheksin maale elama, siis selline olekski igapäevane, -nädalane ja -aastane reaalsus. Sotsiaalne isolatsioon. Ma ei näeks oma sõpru. Neid väheseidki. Ja kallistada ka ei saaks.
Küll aga tunneksin samasugust hirmu järjekordselt tekkida võiva tüli ees.
Lapsepõlv tuleb kohe meelde.
Kas mul on valikuid?

One thought on “Farmatseutiline lugu

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s