fitlapblog

Ma ei saa püsti tõusta, mul on kass peal*.

* See on siis kui kass (Felis catus) asutab end su otsa kerra, lööb nurru ja ei kavatsegi kusagile ära minna. Vähemalt järgmise söögikorrani.

Nii ongi.
Mõnikord aga kassib täiega ära.

Photo by Timo Volz on Unsplash

Ja ainuke asi, mis siis veel kuidagi naha toorena hoiab on söök. Ja jook.

* – – – *
Tunnistan, et paariteraapia on maha visatud raha. Ma ei muutunud inimeseks. Küll aga on nüüd justkui ametlikult õigustatud juba nii mõndagi aega toimunu. Tsiteerides klassikuid – mahatampimine, lömastamine, hävitamine.
Sest paarisuhtes:
* on kõik tunded lubatud
* kõiki tundeid võib väljendada
ja teise poole asi on need kaitsesse asumata, õigustamata ja ründamata ära taluda.
Kui ikka on tunne, et ma olen naeruväärne, siis võib mind naeruvääristada.
“Mida sa lähed sinna kooli, sa ju ei oska … “
“Ise tahad veel .. olla”
Ja tampida juba eos maha mu püüd kuidagigi mingitki raha teenima hakata. No tõesti, ma ei oska ju.
Laste kaklemist kuulates võib minu korralekutsumist ignoreerida ja nende kaitseks käratada, et mida sa lõugad, sest on ju tunne, et mu hääletoon on liiga kõrge vms. Mul pole ju raske ise ära teha või natuke aidata. Igatahes olen ma selgelt halb lapsevanem ja alavääristamise täiesti ära teeninud. Head lapsevanemad ju ei vihasta laste permanentse kaklemise ja pideva kohustuste/lubaduste/kokkulepete meeldetuletamiste peale jne.
Ja muidugi on lubatud öelda, et kui ma alla võtaksin, siis abikaasa võib-olla tahaks mulle rohkem tähelepanu pöörata.
“Aga noh. Ma olen kurb, et ju ma siis sinu arvates pole paremat ära teeninud.”
Ja ise ma veel ütlen, et hoolin ja armastan?

Jah, ma olen paks, ülekaalus. Rasvane. Pekine. Vormist väljas.
Minu sitta iseloomu teades on parim viis mind midagi tegema sundida manipuleerida emotsionaalse lähedusega. See on mulle üliväga oluline.
“Sa oled nii negatiivne, ei saa lähedust pakkuda”
“Sa ei saa lastekasvatamisega hakkama, karjud, ei saa lähedust pakkuda”

” Sa ei …., ei saa lähedust pakkuda”

“Sa võiksid alla võtta, siis ma tahaksin sind rohkem vaadata.” ehk et ma olen läheduse jaoks liiga kole.

Ootootoot! Kas ma pole juba näinud seda tsüklit korda mitu?
PALUN!!!!!

Ära kaitse, ära õigusta… ommmm……
* – – – *

Täna hommikul ma kaalusin kaugelt liiga palju.
Kirsiõieingel käis kodus ning head ja paremat oli laud lookas. Külmkapp on puupüsti täis ainult ülivõrdelist ja megakaloririkast gurmeetoitu.
Ta Tartus ei viitsi ju endale üksi teha ja tahtis proovida.
Kanarulle pecorino juustuga.
Metsamarja-besee kooki.
Veinis hautatud loomaliha.
Siis oli veel vaja maks ära teha ja üks maitsestatud praad ja.

Ma istun kohvitass nina all. Ilmselt on see kolmas. Või siiski neljas?
Allavõtmine.
Trenn.
Kui ma teen täna samu asju, mis eile, siis homme erinevat tulemust oodates olen ma ju idioot.
Või mine sa tea?
Kas sel korral pool leiba supi kõrvale teeb midagi? Aga tükike kooki?
Ja õige trenn on ikka papud alla ja liduma?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s