fitlapblog

Me peame jälle rääkima. Kassist.

Ma istun või peaks ütlema, et magan päevad läbi kodus. Mitte midagi ei tee. Isegi remonti ei tee praegu, sest peremehel on tööl kiire ja tal pole aega mul kupjana selja taga seista, et ma midagi JÄLLE perse ei keeraks.

Samal ajal: helistab ehituskool ja ütleb, et ma sain plaatimiskursusele. Jipiiii!

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Mõnikord on hea asju päeviku vormis üles kirjutada.
Äkki läheb vaja.
Näiteks siis kui oled lugenud mõnd raamatut ja see ärgitab enese elu kohta küsimusi küsima.

Roman Timofejev. “Sisemine tasakaal.”
Raamat täiskasvanud inimese kuuest juhtivast psühholoogilistest vajadustest. Väga hariv ja kindlasti silmaringi avardav Maslow püramiidi edasiarendus põikega psühhiaatriasse. Kohati küll täiesti võimatult tõlgitud ja/või toimetatud, aga siiski nii huvitav, et pooleli jätta ka ei saa.

Et siis jah.
Mis mind motiveerib? Mis on minu peamine psühholoogiline vajadus, millest enese käimatõmbamisel lähtuda?
Mis on see hetk, mida ma võiks oma elus nimetada tasakaalustatuks, õnnelikuks? Need väiksed killud, kus ma olen tundnud, et maailm on nii tore ja elamisväärne paik.
*
Blogid, mida olen kirjutanud aastast 2003 – ohsapühapüssnagu – näitavad
näpuga. Panevad nina sisse. Tuppa kinni.
Aga ma ei saa ikkagi aru! Sest sellest sotsiaalsest klassist täiskasvanud inimesel meie ühiskonnas ei tohiks sellist vajadust olla. Sellest peaks üle olema, klassikuid tsiteerides.
Päriselt.
Asi on juba võtnud psühhiaatrilise pöörde.
On mille üle mõelda.
Ja kas ma tahan seda vajadust nüüd iseenda järjest kosuva kerekese ja halveneva vaimse tervisega silmitsi seistes tunnistada?
Notõesti.
Mis oli esimene mõte, kui ehituskool oli toru hargile pannud? Jeah@toru&hark.
Igatahes isutas kangesti millegi rasvas praetu ja šokolaadiga ülevalatu järele. Nunnu muster see igatahes pole.
Kaal kasvab jõudsalt, hirm eksponentsiaalselt.
Sest.
Ma ei taha näha seda, mida kõik teised, osad ja mõned ka, on näinud juba sadu postitusi tagasi.
*

Noh, nüüd pole siis muud midagi kui hakata oma peamist psühholoogilist motivaatorit silmas pidades tegutsema! Sadu ja võib-olla ka tuhandeid raamatuid on kirjutatud!

  • Tee enese elu mugavaks kui su nunnu hetk oli seotud füsioloogilise ja psühholoogilise mugavusega. Sokid, küünal, tass ja raamat. Kui see on sinu teema.
  • Hoolitse rohkem oma vaimse turvalisuse eest, kui see on kõige olulisem. Mõni mediteerimishetkeke ja rohkem joogat ehk.
  • Luba enesele väikest luksust kui sul on probleeme eneseaustusega. Uus käekott, Hauseri kontsert maigaad suures plekk-kuuris või hirmkallis alkoholivaba käsitööõlu.
  • Üks uus ja äge koolitus/raamat/väljasõit mõtestamisvajaduse rahuldamiseks. Hiina keel ja kultuur loengusarjana juba täitsa kõlaks?
    Või keskaegsed tantsud Hopneri majas.
  • Hobi, näiteks treeningud eneseteostuseks. Kui kaugele ja kiiresti on võimalik sul jõuda kui Fitlapi kavas näpuga järge ajada, tead sa?

Jah, muidugi oli ka kuues punkt.
Aga kaklusklubi esimene reegel on..
Tegelikult ma ei tea, kuidas seda kuuendat vajadust normaalsed inimesed rahuldavad. Ma sain alles teada, et on täiesti okei kui selline vajadus üleüldse on.
Praegusel juhul tuleb edasi tükk väga tühja maad.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s