* See on siis kui kass (Felis catus) asutab end su otsa kerra, lööb nurru ja ei kavatsegi kusagile ära minna. Vähemalt järgmise söögikorrani. Nii ongi. Mõnikord aga kassib täiega ära. Ja ainuke asi, mis siis veel kuidagi naha toorena hoiab on söök. Ja jook. * – – – *Tunnistan, et paariteraapia on maha visatud… Continue reading Ma ei saa püsti tõusta, mul on kass peal*.
Ma istun või peaks ütlema, et magan päevad läbi kodus. Mitte midagi ei tee. Isegi remonti ei tee praegu, sest peremehel on tööl kiire ja tal pole aega mul kupjana selja taga seista, et ma midagi JÄLLE perse ei keeraks. Samal ajal: helistab ehituskool ja ütleb, et ma sain plaatimiskursusele. Jipiiii! Aga mitte sellest ei… Continue reading Me peame jälle rääkima. Kassist.
Nagu tõesti, persse! Kuidas?? Kuidas on võimalik, et mõttemaailm ei muutu. Loe palju tahad. Ma olengi äpu! Ma ei oskagi midagi õigesti teha! Nii lihtsalt on. Mõned inimesed ongi ühiskonna kõntsakiht oma võimetelt. Tttttüüüüüüüüüüüü……ripaide! Kolm päeva tagasi toimunud tüli pärast on täna ikka veel paha olla. Ma tunnen end nagu tatt näraka sees. Tõesti, päriseltpäriselt… Continue reading Roppused. Kirjeldamatus koguses.
Räägitakse, et kassid on loodud õpetamaks meile, et mitte kõigel looduses pole otstarvet. Võib-olla ma olen kass? Ühesõnaga, pole mulle veel mingit muud otstarvet tekkinud kui vanasti traditsioonilises peres – peremees liiigutas ajusid, sulane labidat. Kui me lisame siia veel tänapäevase Hain Deeri ja David Deida mõõtme (maalähedasem versioon on Margus Vaher ja Jesper Parve),… Continue reading Kassi kasulikkusest.
Maire postituses kassipilti nägite? ONJU!Aga Maarika pärisblogi? Ülikõva!! Üüüüülikõva! Mul pole siin millegi üle kaevelda, tegelt. Lähen täna ja lasen riivitud jalale leukoplasti panna. Kirsiõieingel ütles, et nii on ja üleüldse, polevat ilus tervise teemal vaielda nagu kaheaastane. Oma lapsega, täiskasvanud lapsega. Ju ma siis olen juba/veel selles eas. Unes nägin, et pean selle remondi… Continue reading Kassiremondipildiblogi
