fitlapblog

Tass. Küünal. Sokid. Raamat. Kass.


Kas ma olen õigesti aru saanud, et ainuke kindel asi, mis fitlapi blogimaastikule alles on jäänud, näeb välja nagu kassipilt? Vot see oleks nüüd küll karm. Mitte, et ma oleks vahepeal sõrmed sahtli vahele jätnud või midagi.

Et siis.
Seoses laastkristmassi (ära kliki kui osaled #whamageddonil) ärakuulmisega kohe, kui laevale astusime, seega 13.12 õhtul, võib vist jõulud avatuks kuulutada ka minu keerlevas peakeses.
Polegi hullu, Stockholm oli keskosas väga ilusti linnakaunistatud.
Luciasaiade lõhn täiesti sõltuvust tekitav nagunii.
Jalad kõndisime Kotkapojaga üliümmarguseks, aga nagu ikka võrratutes muusjumides, jäi täpselt teist samapalju ajast puudu. Või natuke rohkem. Nii Skansenis kui ka Tehnikamuuseumis. Ühesönaga, tagasi tuleb minna. Ja ikka normaalse fotokaga. Sest Skanseni põhjamaa loomade rubriigis oli noor ilves puu otsa roninud. Imetlejate peade kohale. Põhimõtteliselt, kui ta oleks võtnud natuke oksi mööda edasi turnida ja õiges kohas hüpata, saanuks ta minu näol vägagi rasvase lõunasöögi. Aga ta millegipärast eelistas väheke taisemat liha, mida talitaja just pakkuma hakkas.  Pärast pisikest akrobaatilist etteastet maandus elukas aediku sügavusse teist samapalju madalamal kui enne oli puu otsas. Vägev kass! Tõsiselt äge!
Tehnikamuuseum on kohustuslik. Vanusest sõltumata.
Mis on Rootsi täiskasvanute arvates kõige tähtsam inimkonna leiutis? Aga laste arvates? Mh? Ah? Novot.
Ma muidugi ei hakanud küll kohe tagasisõidulaeva peal küsima, et mis see lapsele ka meelde jäi kõige rohkem, sest vabaõhumuuseumi sissepääsu juures oli üks paljas vasest onu seisma pandud. Muidu teine selline kohati rohekas juba, aga vot see üks koht. Piinlik oleks, kui esimese asjana just paljas noks meenuks. See oli ikka väga ära poleeritud kümneaastaste meeleheaks. Meganaljaks ikka.

Söögist?
Rootsi laua keretäis jäi meil sel korral vahele.
Luciasaiad ei jäänud vahele.
Roosa šokolaad ei jäänud vahele.
Ja ma tõin koju kaasa piiniakäbid! Ebanormaalne! Ma pole neid käbisid isegi Kreekast, Prantsusmaalt ega Itaaliast saanud. Nüüd olid kaalukaubana müügil igas Rootsi toidupoes! Täiesti ebanormaalne! 4 eurot kilo. Ok jah, ühes suures käbis on seemneid paremal juhul 50 tk, aga point pole mitte seemnetes, vaid käbis! Need avanevad kas kuivades või kuumutades. Saab panna ahju ja siis kaeda. Oao, onju!  Kõlab nagu tass kassipildiga! Täiesti.

Muus osas tuleb vist tõdeda, et halvemaks ju  ei läinud. Ja üleüldse, kas rahulolematuse teises servas pole mitte rahulolu?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s