fitlapblog

Just! Kassipilt!

Eks see mõni tilgake vett ole ka juba viimasest kassipildi ülesupitamisest merre ju voolanud.
Tuula siin alasti tõest räägib ja Helka uusi söömisnippisi katsetab ja ei saa muidugi mööda minna sellest lollist lemmikkeha reklaamist, mida meitele Matildaga spordiklubi kapis presenteeritakse.
Eks väike kassipilt siia vahele kulu ikka ära. Kindlasti on kuskil miski sõltumatu instituut sellesinase positiivsest mõjust terve uuringu teinud.
Eks ma vahepeal jah numbri võrra vanemaks ka sain. Aitähaitäh õnne soovimast 

 Kogu soovitud õnne tarbin tänulikult ära 🙂 🙂

 Numbri võrra raskemaks õnneks ei läint. Jonnakas kaal püsib paigal ning mina püüan motivatsiooninatukesest küünte ja hammastega kinni hoida. Kuigi. Vahet vist enam pole.
Fotografiskat on külastet, kaussi on söödud ja tisnifilmi kaetud. Nagu päris. Või peaaegu päris.
Ja mul on nüüd kohvimasin ka. Ja raamat muidugi. “Meevabrik”
Rämpsutud muidugi sai ükspäev üks kord, aga möödukalt, sest noi lähe see popskorn alla ja see, mis läheb pärast kõhus valutab. Ollus, mida nad peekoniks nimetavad, nägi piisavalt õõvastav välja, et proovimisegagi end tagasi hoida.
Sporti ei jaksanudki teha. Haldasin hoopis kinnisvara  – paigaldasin kaableid ja torusid, krohvisin ja pahteldasin. Olin otsast kinni hoidmise abiline. Ropendama muidugi võttis, sest ma tegelikult ju ei oska profi vilumusega plastmasstorusid üksteise külge sulatada ja see tekitab kohutavat ärevust. Kriitika ju! Ikka kipub midagi minema….Võib vaid arvata kas vandumine on mulle ka meie peres lubatud või mitte ja mis sellest kõigest välja tuleb. Lühidalt – xanax, kuigi ma juba lootsin.
No oligi ju liiga ilus paar viimast kuud. Ma juba sain täitsa hingata ja hakkasin isegi vaikselt näiteks mesilaste plaane tegema. Inimese tunnetki oli kohati.
Muidugi ma tean, et muutused sissejuurdunud mustrite muutmiseks võtavadki kaua aega. Ja tulebki ette tagasilangusi. Aga ma tõesti kardan, sest hullemaks võib ju ka minna.
Ja siis räägitakse stressi vähendamisest. Mina ilma farmaatsiatööstuseta paanikanuppu vajutamata jätta ei oska. Lihtsalt nii valus on.
Eks tuleb veel üks kord võimusuhete raamatut lugeda, teadvustada, kohal olla jne ning lihtsalt ära kannatada. Nagu ka teadmine, et varsti vist on igale poole, kuhu ma ka ei läheks oma tassi täitma, saadetud CV.
Deus ex machina‘ni tunduksne veel aega minevat.
Mis ei tapa.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s