fitlapblog

Kiis-kiis-kiis…

Astusin ettevaatlikult, ühe varbaga kinnisilmi, pärast kogu seda äkznt täna lõpuks kaalule.
Muidugi ma lootsin!
Nagu kogu seda viimase ajaga kaasnenud lohutusmagusa kuhjagi keresse pressides, et elu on tegelikult ilus.
Noh, eks see olegi, aga nagu ikka – möningate mööndustega. 
Ühesõnaga.

Projekt “Kannikas” on graafikus.
Ma pole veel patareid viitsinud aktiivsusmonitoril ära vahetada, aga jalatallad on tänaseks küll päris ümmargused. Avalikus kohas ei saa ju jalutada mitmeid aastaid ja sadu radu kantud vägagi asotsiaalse välimusega saabastes. Mõni vastutulija mõtleb, et olen äsja mõnest aiast kellegi peni pihta pannud ja/või kõrvalisemas kohas kedagi jopest välja tõstnud. 
Idee järgi, naha niiskustaset arvestades, olen ma justkui trenni teinud. Loomulikult ei kajastu see veel kuidagi visuaalis, lamedam kõhuosa tuli haiglast, kuid midagi kuskilt annab ikka tunda ka. Kuid see pole suur tuharalihas, mida Kompveki trennis isoleeritult pingutatud saab. See on midagi muud. Ma arvan, et pekk.

Suvikõrvitsalõõts juustuga oligi nii hea nagu ma ette kujutasin. Meie pere kangemad toitumisteadlased paneks sinna vahele veel muidugi peekonit. Ise vahetaks võib-olla osa juustust mõne kõvema kauakuivanu vastu, et pealt natuke lõhnastada.  Maitse on suvine.
Muid asju pole uusi proovinud. Ikka need vanad retseptid paberitükikestel köögi keskmiselt riiulilt. Kotkas-laps on ka aru saanud, et meie majas vist hommikuti midagi muud ei antagi kui putru. No aga alustava spordipoisi kere hoiab ju kenakesti rohkem täis kui maisihelbed. Õnneks sai see suhkrumürgituse kraam juba mõni aeg tagasi otsa.
Lõuna suudan ma ka kuidagi ära hallata, aga õhtu…

Üks tükk õunakooki ei tee ju midagi! Muidu mädanevad ju need (kõvad hapud tali)õunad tagumise puu otsas kohe ära! Oot, milleks see munavalge sul siin kapis on? See läheb ju kohe halvaks! Beseekatte saaks ju teha!

Ohjah.
Mitte midagi ei ole muutunud. Aga mina siin just püüan end uuesti suhkrust võõrutada. (Tartusse saan ka alles laupäeval, kui sedagi! – MUSTIKAKOOK!!)
Õnneksõnneksõnneks on meitel siin mõningad retseptid sellised kodused, nö vanakooli.
Suvikõrvitsa lõõtsa rääkisin sirgelt uueks kuumaks retseptiks sellest üliheast toidublogist.
Ja kui veel see udupeenikene raamat välja tuleb. Aga ma siis hakkan vaatama!
Äkki siiski pole kõik veel kadunud?

See kassipilt juba oli?

Telefonifotograafia imeline maailm, eksole. Aga parim fotokas on ju see, mis kaasas on.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s