fitlapblog

Kaks kärutäit kändu ja loomaaia jäätisekohvik

Kui kaalu digitaalne seier loodetud miinusükskomakolme asemel näitab plussükskomakolme, siis pole ju võimalik, et selles on süüdi kõrge konfliktitasemega nädal ja ebakorrapärane söömine, pika kuningliku jalutuskäigu puudumine, üks enesehaletsuslike joontega rohke suhkru ja võiga nisujahupidu ning käärinud õuna- ja viinamarjamahl.
Õue peal olev vana känd toimib süüdlasena sama hästi. Minu kang, minu kirves, minu saag!
Kaks tundi ja kaks aiakärutäit hiljem ei taha tuduv soolestik kuhugi!
Äkki mul siiski on nina viltu?
Pool tonni tsementi ei too ka erilisi muutusi, isegi 300 silikaattellist ei muuda seisu.
Võib olla peaks kaalu akud üle mõõtma? Äkki on tühjaks saanud?
Nuusutan vaiguse männijuurika oi kui aroomteraapilist lõhna ja võtan väikese geelja toobikese ikkagi sisse. Natukene nagu valus on ka juba ja mine sa isahane tea. Mitte, et ma nüüd tõsimeeli usuksin, et suudan end pea poolteist kilo kergemaks kõhulahtistada.
Mõju tundub hommikuks olematu.
Veel enne kui käsi haarab külmkapiukse käepideme järele ja kõik valmistub sõitma sinna, kus jalad ja selg korraga oma nime kaotavad, teeb fanama ettepaneku, millest keeldumiseks peaks ikka väga mõjuv põhjus olema.
Longin käed küünarnukist saati püksitaskus laste järel loomaaia poole.
Elu siin suisa ilusaks läinud selle aastakese-pooleteisega, kui pole käinud. Põhjapoolkera maismaa suurim ja ohtlikuim kiskja rõõmleb kaelast saati külmas vees, usse eksponeeritakse paremini, telekahe papagoi kisab kõvasti ja troopikamajas on väike kroks.

Ärge nüüd tulge ütlema, et nunnu pole!
Hülgepube võtab korralikult sõna teemal, et kas ujumine koos vanematega on või ei ole nõme.

Personaalsed inimlapsed samal ajal korraldavad draama, väites, et nad ei ole mitte kunagi jäätist saanud ja ei määri selle hirmkalli kraamiga kõiki teisi külastajaid kokku. Unustades lisada, et minu kohta see ei käi.
Nälg hakkas kõrvakuulmise peale kohe, kui loomaaia väravast sisse sai! Veerand tunni eest tõusti toidulauast!
Siis oli vaja juua!
Siis oli vaja pissile!
Pagan!
Päike paistab lagipähe. Mul on särk vettind ja teksad kleebivad jalas!
Ma ütlen!
Egas midagi. Kõht mul niigi valutab, ei jaksaks rohkem seda nuiamist ja undamist kuulata. Võtangi ebamõistlikult hinnastatud jäätise mõtetus sabas koha sisse. Tühja kohta läheb jutt liitrist jäätisest sama raha eest peale loomaaeda.
Ja siis näitab minu taga olev väike tüdruk minu suunas ja küsib oma emalt poolihääli, et kas see tädi on püksi kakanud.
Tahaks röökida: ” See tädi siin pole juba nädal aega….” .  Oot! Kas krookspael pole veatult välja vedanud?!
Vaatan igaks petteks selja taha. 
Ülehelikiirusel kihutab aeg teismelise ikka tagasi, kui ei olnud meetrite pikkuseid riiulivahesid, kuhu mehi satub pigem harva.
Aga noh, kassipilti sai täna vähemalt.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s