fitlapblog

Tõsine täht vs naljakas number

Kui meitel siin hoogsalt otsitakse tervislikku tõusvat tähte, siis eks minukesel tule jälle aegsasti (hale)naljaka numbri koht sisse võtta.
Mitte, et mulle ei meeldiks lisaks ohjeldamatule söömisele ka vahelduseks mõnd uut trenni proovida.
Lihtsalt ühe pikalt vinduda lastud ja lõpuks erakorraliseks osutunud meditsiinilise häda ime läbi kiirkorras kaelast ära saamine tõstis oluliselt mu enesetunnet ja terviseteadlikust. Kahjuks ei ravinud siiski enese ülesandmise ja avalikult lolliks tegemise hirmu.
Tänasest, õigemini juba eile õhtust, kui pupill juba natuke jälle reageerima oli hakanud,  tekkis kaval mõte, et teeks ikkagi midagi enese kehakaalu heaks ning enne kui see üksik mõte tühjas peakolus igavusse oleks surnud, haarasin toitumiskava järele. 
Et praeks hommikuks muna või nii. Peekoni ja ploomidega. Enese päev läbi võileibadest kurguni täis toppimise asemel.
Aga kui minul hommik hakkas, olid normaalsed inimesed juba riisipudru valmis keetnud. Noh, tehtud, mõeldud.
Riisipuding täitsa abiks asi.  Apelsinipuu asemel meitel aias vaarikad kasvavad, asendasin. Kohupiimapasta võtsin ka sellise, mis kapis oli ja asendustes ka. Vahukoort polnud, aga kookospiima plekktopsis midagi veel loksus. Mitte just väga pahaendeliselt.
Täitsa täis sai kõhu.
Võis suisa midagi veel oma tervise heaks teha.
Just  – Kotkapoja toa koristamine! See on kahtlemata minu (vaimse) tervise heaks. Last ei näikse ühtlane legokiht põrandal karvavõrdki segavat. Ning riided lihtsalt ise läksid hunnikusse. Ja seda kaigast läheb kohe vaja, kruvikeerajat ei tohi ka tagasi viia, mine tea, kuna kuskil/kellelgi mõni kruvi logisema hakkab. Siis kohe käepärast võtta.
Leppisime kokku sellise kompromissi, et mina tegelen Ikeast toodud puzzledega ja poiss viib mustad riided ise pessu.
Lõunaks oli seis selline, et kummutimaitselise mööblitoote tükid olid õue töölauale laotud, väikse liivapaberimasinaga üle käidud ja esimene lakikiht selga valatud. No tõesti ei kannatanud teisiti ja töö konti ei murdnudki. Ühtlasi oli laps oma toast kaevandanud ühe väikse laua, mille plaat oli kergelt öeldes natukene kannatada saanud. Pole probleemi, mille lahendamist täispuitmööbli puhul väikese höövli ja lihvimismasinaga katsetada ei tahaks. Seda enam, et väike käelihaste trenn siis ka nagu maast leitud. Puhas tervis onju!
Ja kui söök meelde tuli, tundus kiire käe ja kirka mõtte smuuti just üks sobilik toit olema. Oluliselt rohkem poleks viitsinud, sest äsja avatud puutöökojas oli jube põnev.
Aga keegi oli vahepeal viimasegi banaani ära pintseldanud!
Ok, mõtlesin, ühtlasetooniline jäätisenuiamine saaks ka jooksvalt lahendatud kui nüüd olematu banaan asendada veel rohkema Artemise smuutiseguga. Maitsestamata jogurt on kodus nagunii lahja.
Ütleme nii, et see kogus jäätist, mis masinas valmis sai keeratud, võttis kõhu pealt ikka korralikult lumiseks.
Põhimõtteliselt, peale õhtuks ettevõetud kreeka salati nagu ei tahakski enam täna midagi. Omast lollusest sai vabavara taldrikusse laotud tervele jänesefarmile.

Muidu on siin läänerindel muutusteta.
Ja minu elu esimene (või ikkagi teine?) krimka – “Vaikiv patsient” oli täiesti lobe lugemine öösel poole kolmeni.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s