fitlapblog

Tuta-tuta-tuta-tutttaaaa…

Pruugib vaid natuke ära käia, kui blogi sisestamises igast uut värki kasutusele võetakse? 
Aga, mis ei tapa, teatavasti… 
Ikka on nii, nagu Andrese poeg oma isale seal ristteel pärast seda kuulsaks saanud lauset vastab. Nii ja mis ta siis ikkagi vastab?  
Mis maailmarevolutsiooni seisukohast muutunud ka vahepeal siis on? Siin puu taga kivi all mitte midagi kindlasti, sest ega ma pole vahepeal bioloogias järeleaitamise tunde võtnud. Ikka kenake iidamast-aadamast uskumus, et keha ja ajukeemiat on võimalik ära lollitada kui ikka kõvasti tahta. Terve mõistus on nõrkadele! 
Positiivse poole pealt on see, et juurde ka ei ole võtnud. Kui näppu peal ei hoiaks, siis vist oleks
No ja trennis saab ka ikka käidud. Põhiliselt küll teisi imetlemas ja kaasa elamas. Aga varsti algab nagunii välihooaeg ka. Mõni eriti kõva tegija näikse lausa ujumas käivat juba! (ROCK!) Täna pumpasin täiesti iseseisvalt rattakummid täis, mõtlesin siin head nõu kuulda võtta ja minnagi metsa ära. Millal ma mõttest kaugemale jõuan, näikse. 
Muidu on mul siin veel prantsuse keel. Meite öökulliga õppimisprogramm tegi läbi võimsa uuenduse ja on nüüd veel parem kui enne. Tegelikult võiks öelda, et elulisem. Enam ei pea mõtlema kuidas öelda, et sinine vaal sööb väikseks lõunaks kollast tintenpenni, vaid suhtkoht kiiresti jõuab dušši ja suure voodiga hotellitoa küsimiseni. Ja loomulikult tähtsaim asi prantsuse keeleruumis – palun mulle klaas punast veini ja kuus šokolaadiga sarvesaia. 
Arvestades, et iganädalane 1,5 tundi psühholoogi on sujuvalt asendunud poole tunniga kahe kuu kohta, siis vist on isegi hea, et hoian end tegevuses ja mõtlen oma kannielatud elule vähem kui sellele, kuidas prantsuse keeles öelda, et kool asub kirikust teine tee vasakule. 
Ok, ma hakkasin loova kirjutamise raamatus näpuga järge ajades oma esimest Nobeli väärilist romaani ka kirjutama. Ma olen selles väga edukas! Tervelt esimene peatükk on valmis! 
Siis ma olen pärandtehnoloogiat õppiva tudengi katsejänes. Ka väga edukas. Õmblemine ja targutamine on mul käppas. Nüüd õpetatakse veel tikkima kah. 
Ühesõnaga. Elus. 
Juhuks, kui see peaks kedagi huvitama. 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s