fitlapblog

…ja siis pirrud kahest otsast…

Ei põletanud kulu ja oksi, eiei.
Meite külas vähegi suurem grillimislõhnata tuli kevadeti instinktiivselt ja in corpore 112 valima sunnib. Et kas sel kevadel rohkem kui mullu. Seni on olnud võikaim hooaeg 19x ja päeva top 5x
Kõrghooajal pakutakse küla põldudel, metsas ja roostikus resideeruvatele tuletõrjujatele kooki-kohvi-võileiba ning kõnetatakse nimepidi.
Juba “Avameelsest abielust” teadis, et peale mõningaid loomulikke asjatoimetusi tahavad mõned nutta ja teistel vähk karjub kopsus. Kus sa selle koni siis ikka viskad? Taskus tagasi ju ei vii.
Mõte oli siis selles, et ma ei pannud tuld otsa sellele, mis kevadeti aias ikka puhastustuld vajaks. Selle ilu toppisin kenakesti kilekotti! Just, proovige kodus järgi!
Küll aga üksinduse ja lootusetuse sunnil omaenese elu põletasin heleda leegiga. Bussiga väikse hipi juures plastmasspudelist keeratava korgiga prantsuse veini joomas käisin. Kõik täpselt nii kahtlane oligi. Plastmassist liitrine veinipudel. Keeratav kork. Ja mitte just odav Cabernet Saugvinion tootjalt Greener Planet. Ei naera seal!
Trenni ei saanud ju minna. Ma nimelt olin oma ääretus toreduses hommikul pannud jalga paksemad sokid (varbad olid külmad, noh), mille otsa kiskusin linnas ringi traavimiseks selgelt liiga kitsad saapad. Kui ma siis ükskord taipasin ja maha istutud sain, oli kannale hõõrdunud kenakese läbimõõduga vesivill ilusti katki ka läinud. Suisa nunnult veriseks, võiks öelda.
Koju tagasi ma kuidagi ära koperdasin ja krõnksus hoitud varvastele ka villid sain.
Spinni 2+tunnise piinamise jaoks oli motivatsioon sügavale miinustesse vajunud. Järgmised nädalad koperdan number suuremate puukatega ilma mööda ringi.
Loll pea ongi kere nuhtlus.
Tuleb ikka meeles pidada, et kui midagi hakkab minema, siis poolel teel enam pidama ei jää.
Võib-olla oli ikka natuke esodeeriline märk ka, et peale kopsuhaigust ei peaks mitte kohe ühe raksuga enesele uut auku rebima?  Ikka vaikselt. Mõnuga.

Kui ma aga ükskord sellest enesehaletsuse mädasoost nina läbi saan pisetud (targaks nagu tarepõrsas), siis roosa särk mulle küll enam selga ei mahu. Tegelt ma muidugi roosa särgi selle pärast ostsingi, et KÕIGIL teistel juba oli ja mulle tundus, et see on ilu pant.


Ja välja ei näe ma kaugeltki selline, nagu Matilda guugel arvab. Minu arvutusmasina guugel annab adekvaatsema ja elulähedasema pildi.
Ning oi oi oi kui lähedal olen mina olnud, et arvataval Matildal kangiväänamise rühmatrenni ukse taga kujuteldavast nööbist haarata.
 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s