fitlapblog

Luuavarred. Need paukuvad.

Kaalule ei maksa täna ronida. Ilmselt ka tuleval nädalal mitte. See peamine neerupealiste koores sünteesitav glükokortikoidhormoon on oma töö teinud. Tagasihaarde inhibiitoritest ja pidurdusmediaatori retseptori moduleerimisest saadav kasu on seejuures olnud marginaalne.
Ei saa inimeseloom aru, no ei saa!

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on naise mitmekülgne ja järjepidev areng, mis toetab tema kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb naisel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, tööharjumused, kehaline aktiivsus ning arenevad  õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Pole ju nii raske? Miks peab siis võitlema, tarduma või põgenema? Mingiti, isegi mitte kõige väiksematki tänulikkust ei suuda üles näidata?
Müstika, ma räägin, müs-ti-ka!

See kaeraklii puder karulaugupesto kodujuustuga … see oli NII …! Fantaasiale jäi lihtsalt sama vähe ruumi nagu kanepi suitsetamise sotsiaalreklaamis. Tead küll, et see oli vaid kirju koera küpsisetordist, õlitatud ja paari halli koerakarvaga taustal, aga ikkagi.
Kaerakliid, karulaugupestoga kodujuust. Väga mõnus maitsenüanss! Lihtsalt minusugune rõve visuaalipede peab seda sööma silmad kinni. Või mitte segama seda kodujuustu pudru sisse, sööma lusikaga teisest kausist kõrvale.
On ikka esimese maailma mured mõnel tõesõna… Kord ei sobi magus granadill, siis on kaeraküpsistel öökole pilt, nüüd veel puder ka.

Selle kurja ja kuulsa küpsetatud kohupiimakoogi sain ka ära proovitud. Võtsin külla kaasa.
Ja ma olen absoluutselt vaimustuses! Mitte ükski eelarvamus ei osutunud tõeks. Hind välja arvata, aga ma ei söö seda nagunii igaks toidukorraks ja seega ei irise ka.
Kuiv ja pudisev põhi? Kõike muud, aga mitte seda. Mõnusalt läbi imbunud, kuid mitte lusika pealt allavoolavalt vesine. Natuke pähkline maitse. Ja gluteenivaba! Pidu meiepoisi uulitsas.
Kohupiimaosa oli vahust muljet jätva struktuuriga, väga värske, täiesti õige ämerikan dziizkeiki maitsega. Üldsegi mitte suhkrune kohupiimavorm, mis pealt pruuniks kõrvetatud. Jah, mulle küll meeldiks, kui peal oleks röstinuma välimusega need pähklised terakesed, aga see oleks juba täielik norimine ja personaalkiiks.
Väga-väga üllatuslikult hõrk küpsetatud kohupiimakook üleküpsenud kohupiimaplaadikookide maailmas.

Seda veel ka, et lapse koolis oli vanemate kirjutatud kevadlulladele võistlus. Kvalifitseerusin viie parima hulka. Minu elu esimene luuletus ever! Kooli ajal luuletas vajalikud luuletused ju alati keegi teine.
Auhinnaks piimašokolaad.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s