fitlapblog

See nii soe sõna – küttepuud.

Pluss 700g läks mulle maksma kogu see vabariigi aastapäevast saati vindunud haigusejant. Hea, et niigi läits? Ma ei tea, vist jah. Alati võib hullem olla ja hullemaks minna jms.
Õues vaatab mulle vastu kasutamata jäänud tööteraapia seanss ehk ruumimeeter lõhutud ja riidastatud puid. Milline kasutamata kvaliteetaeg koos abikaasaga ämma kõiketeadva pilgu all talvepuid teha! Mitte, et eelmine seanss üht vana puud langetades ja palke saagides oleks suhte enneolematult kuumaks kütnud. Aga egas paari seansiga ju muutugi midagi. Mul jääb üle need õhukese polümeerkattega antibiootilised tabletid lõpuni tarbida, mitte unustada neid teisi väiksemaid iga päev korrapäraselt võtta ja juba saabki uuesti tööle pihta anda. Ning armastus tuleb! Juba Vargamäe Andres teadis!
Masendavalt suurt tahtejõudu nõuab praegu see vanema lapse poest toodud saiapätsile paki või mitte peale määrimine.
Ja ma tean, et riiulis on kuskile raamatute vahele peidetud paar ülikallist tumedat šokolaadi, mis ootavad õige numbri ette kukkumist. Aga kui seda ei tulegi, siis lähevad need šokolaadid ju hallitama! Kahju ots! 
Õnneks on see beseekattega jõhvikavõide kook kõik juba kellegi keres. Hommikul astusin üle tüki aja kööki ja kohe oli Kotka lennuraja pealt näha, et raisku see kook küll ei läinud. Lahkelt oldi jagatud isegi sipelgatele. Oi, iga kevad, rsk, ma räägin, iga kevad!
Ja õhtuks võiks olla pasta carbonara. Seda pole ju nii kaua tehtud.
Vot ni!.
Kui harjumuse tekkimine võtab aega 21 päeva, siis harjumusest vabanemine läheb palju kiiremini. Muidugi mitte juhul, kui see harjumus on näiteks ülesöömine, ülejoomine, ülesuitsetamine, ülehasartmängimine, üleseksimine või muu selline pahe. Pahedega maadled ikka elu lõpuni ja päev peale. Piibeleht, Vestmann, Piibeleht, Vestmann…
Aga püüa sa trenn paar nädalat vahele jätta ja juba nagu ei viitsigi enam eriti.
Tõenduspõhise meditsiini diplomiga sõber muidugi arvab, et ta ei taha mind täna veel trennis näha. Põhimõtteliselt ma ei kuku ju enam ümber. Mingigi õhk kopsust juba läbi käib. Kaua peaks siis veel ootama? Seni kui põsed selja tagant näha on? Uuuh, õigus, alla võetakse ju laua ääres. Ma igaks juhuks reedesesse Kompveki trenni siiski koha broneerin. No siis ma peaksin juba küll terve kui purikas/pirukas olema.
Ja nädalavahetusel saab hommikust õhtuni nautida abikaasa tähelepanu ja lähedust. Suurem osa pakke veel lõhkumata ja halud riita ladumata.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s