fitlapblog

Kassisabaalune toitumine ja treening.

Jälle on kassipildipostituse aeg?
Kass klaasil. Võrratu foto. Andrius Burba  Underlook kollektsioonist. Aplodeerigem püstiseistes!
Et see poleks absoluutselt kõige vähematki kohustuslik reklaampostitus, mida praegu võiks eeldada.
Mulle ei meeldi sõpru, tuttavaid või ka võhivõõraid varjatud reklaamiga spämmida. Jätkuvalt.
See ei tööta enam, see tüütab. Mu endagi mõtted lähevad mujale, loobumisele, ja üldse mitte ei koba käsi ID-kaardi järele, et panka sisse logida.
Jah, see on täiesti ja ainult minu probleem.
Kas siin keskkonnas kaalu langetades ja oma “2k tähemärki ja tasuta” lugu teiste omasugustega jagades oleks justkui kohustus olla ka hooajaline reklaamiagent?
See müügimeeste koolitusel hästi selgeks õpitud võlglase instinkti käivitumise maha surumine on kohati väga raske.
Seda enam, et ma pole varrukast haarav tüüp kunagi olnudki.

Need vägisi punnitatud reklaamihõngulised postitused etteantud teemal, mida on täis ka kõikide teiste toitumiskava pakkujate lehed, näiliselt klienditagasiside või nii …
No ei ole kõigil seda kirjatsura soont. Enamus ei jää püsivalt kirjutama, ega tekita kaasahaaravat lugu. Mida ma eile sõin. Mida ma täna sõin. Täna tegin seda trenni, homme teen toda. Mind huvitab kogu lugu. Teekond. Künkad-mättad. Inimene ja tema mõtted, mitte ainult söök.
Minu pisikeses mõtetus elus on söömine niigi alati olnud kohal number üks ning peale seda on tulnud tükk tühja maad.
Hommik. Mmmmm… saab süüa… mida süüa… keda süüa.. kuidas süüa… ja peaasi, et oleks palju süüa.
Millal lõunat saab? Kas juba saab? 
Kas ja kui palju õhtul süüa saab?
Kell on öö, aga tahaks veel midagi näksida.

Need, kes siia võistlusvälisel ajal kirjutama jäävad, näitavad, et kaalulangetaja elu võib koosneda ka milleski muust kui söömisest. Keegi on käinud just teatris ja see meelitab mindki külmkapist kaugemale, sest äkki peaks ka minema. Keegi on lugenud võrratut raamatut. Võtad ise ka selle kätte ja ongi täpselt see, mis näitab elu võimalikkust taldrikust kaugemates punktides. Keegi joonistab, keegi teeb käsitööd. Äkki minagi ei peaks ainiti vaid seda võileiba vahtima.
Fitlap on saamas osaks elustiilist, pole eesmärk omaette.
Olen tänulik kõigile neile “lemmikutele”, kes ei kirjuta ainult toitumisest ja treeningutest. Kes lasevad minul kui kaaskannatajal osa saada oma allavõtja elu okkalisest rajast. Nad kukuvad, õgivad, analüüsivad, ronivad reele tagasi, treenivad üle, ei treeni üldse ja googeldavad lihtsama vastupanu teid. Päris inimesed. Inspireerite mind iga päev edasi minema. Kummardus!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s