fitlapblog

Meistrivõistlus klaviatuurikolkos fitlapicus auhinnale.

Uskumatu, aga suur sportlik-mänguline blogiklikkimisvõistlus tuleb taas!
Kiirusta, homme juba otsas algab!
Naabrimees juba blogib klikib!
Baari-Madis ja Abielusaate-Helen soovitavad!

Seega:
Paranda kohe randmete liikuvust.

  • Sirutage käed välja.
  • Liigutage randmeid aeglaselt, ringikujuliselt päripäeva ja vastupäeva.

Kui on raske, võib toetada teise käega küünarnukki.
Korrake 10 korda.

LIsaks sõrmede liikuvuse parandamine.

  • Painutage järjekorras kõiki sõrmi vastu pöialt.
  • Alustage aeglaselt, siis suurendage kiirust.

Korrake 10 korda.

Alustuseks siis üks postitus. Ühest tähemärgistki piisab, 2k annab tasuta päeva nagu ikka,  ja  siis ärge unustage, onju, iga päev kõikidest saadaolevates internetti sisaldavates devaissides klikkida läbi KÕIK oma varasemad postitused.
Mida rohkem oled väljaspool tsällentsit bloginud, seda suurem on postituste üldarv, millel klikkida. Esimest kohta küll ei pruugi saada, aga egas järgmistelgi kohtadel auhinnad kehvemad ole.
Kõikides mõeldavates kanalites võhivõõraste, sõprade ja tuttavate järjepidev tüütamine oma hommikuse herkulopudruga ja raskusjõu katsetega kaalu erineval viisi – kapi pealt, teise korruse aknast jne, langetada võib, kuid ei pruugi järjepideva klikkimise vastu saada.
Kes viitsib, arvutab tõenäosuse ise.
Kes ei viitsi, teeb nagu öeldakse..… trrrrrr……trrrrrrrr…. 
Muidugi võib olla võimalik, et viimasest tsällentsist on üht-teist muutunud, aga juhuks kui ei ole, siis on kõigil võrdsed võimalused. Kui mitte iseennast upitada, siis mõnd tõeliselt head sõberkirjutajat. Juhuks kui nad järgmise nädala jooksul keskkonnast kui katkust eemale ei hoia.

Lihtsalt taustainfoks:
Eestis elab seitse rähniliiki:musträhn (1000-2000 paari) , valgeselg-kirjurähn (350–700), suur-kirjurähn (20 000–50 000), väike-kirjurähn (~5000), kolmvarvas rähn (500–1200), roherähn (200-300) ja hallpea-rähn (1000–2000).
Ühes trummisoolos on 8000-12000 tokset ehk siis umbes 20 korda sekundi kohta.

Aga miks rähnid ikkagi ajuvigastust ei saa?
Asja uurimiseks salvestasid Yubo Fan Beihangi ülikoolist ja Ming Zhang Hong Kongi polütehnilisest ülikoolist rähnide käitumist kahe sünkroonse kiirkaameraga ning tegid lindude peast röntgenpilte vahendab sciencenewsline.com
Pärast seda lõid nad saadud andmete põhjal kolmemõõtmelised mudelid, et uuritavaid jõude täpsemalt mõõta ja testida.Teadlased tegid mudelite põhjal järelduse, et rähne päästab põrutusest peamiselt koljuluude ja noka iseärasused. Kolju erinevates osades on luud käsnjad ja noka ülemine ning alumine osa on erineva pikkusega.
Seega põrutust ei aita vältida vaid üks faktor, vaid mitmete anatoomiliste iseärasuste kombinatsioon.

Randmevigastusi ravivad ortopeedid.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s