fitlapblog

Paranoia algajatele. Edasijõudnu-eri.

Tervitused kõigile neile, kes vaatamata kohati lausa raevu ajavale Fitlapi blogimiskeskkonnale ikkagi edasi kirjutavad.

Allavõtmine nõuab järjekindlust. Sõbrad, olgugi anonüümsed ja virtuaalsed, teevad rajal püsimise palju kergemaks. Näiteks kõikides väljamaistes eneseabiraamatutes ja psühholoogiaartiklites soovitatakse abi saamiseks muu hulgas sõprade poole pöörduda.
Lihtsalt Eestis on see avalikult kohutavalt raske. Edukultus. Eestlane teab, et igasuguse mure väljanäitamine kaotab tutvusringkonna ja viimasedki sõbrad. Keegi ei taha suhelda mõtetu luuseriga.
Siinses avalikus ruumis on ainult sellised hoiakud ja artiklid, kus soovitatakse negatiivsetest inimestest ehk sellistest, kel on selgelt mingi mure, kauge kaarega mööda käia või üldse tutvuslistilt maha tõmmata.
Sõbra teenusena sisseostmine on muidugi röögatult kallis ning kõigile ei jätkugi. Haigekassa raha eest kindlasti mitte, kuid ka ise makstes on järjekorrad üüratud.
Seega on meil küll kuskil väike grupike anonüümseid alkohoolikuid, kuid kõiki teisi eneseabi kogukondi, mis sellegi taudiga seotud, nagu eriti polegi.
Kuid kas blogikeskkond võiks olla Eesti eduoludes Anonüümsete kogukondade analoog? Oma nime all kõva häälega öelda ei julge, kuhugi kogunemisele minna ammugi mitte, aga anonüümsemas (blogi)keskkonnas kirjutada küll. Sest mõnikord on nii hea teada, et pole päris üksinda, vaid et teisedki maadlevad samade muredega. See, välismaistele Anonüümsete edule vihjates, ikkagi aitab. On reaalsetele sõpradele mitte just parim, aga mingigi aseaine.
Ma olen nõus, et anonüümset internetti pole olemas, kuid kui potensiaalne tööandja leiab esimeste hulgas su täisnime googeldades maadluse üleliigse kehakaalu ja/või kompulsiivse söömishäirega, siis läheb CV joonelt kustutamisele. Pärast desinfitseeritakse lisaks “delete” nupule veel kogu ruumgi ära, et ebaedu hingus tervet korporatsiooni ei nakataks.
Uue tuttava tausta uurides on samamoodi. Vähemalt reaalses elus on mingigi murega inimesega suhtlemine on Eestis sotsiaalne suitsiid.
Eestlane ei julge olla läbikukkuja. Liiga palju on kaotada.

Vaatame nüüd asja ühe teise nurga alt.
Mismoodi sa ütled justkui heale sõbrale, et kuule, ma ei saa su mure küll endale lubada. Immitsale ei tule kasuks kui sa mu alkoholibisnisi lähedal AA koosolekuid korraldad.
“Üürisid mingi koosoleku jaoks ruumi siin meie firmas. Ilmselt hea seltskonnaga viskiklubisid korraldada, mekkida mu uusi ja vanu tooteid, jah? 😀  Väike kaasturundus või nii 😉 Ma nüüd mõtlesin, et jube tore oleks kui sõbrad, kolleegid ja konkurendid ka näeks, kes siin käivad. Panin livestreamiga veebikaamera üles.”

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s