fitlapblog

Praegu ma joon teed.

Pärast seda ma loen ajalehte.
Ja kui sa nii väga tahad, siis võin ma ju .. proovida teha neid kummalisi kookoseküpsiseid!

Vahtrasiirupit mul polnud. Paningi mett. Muus osas jäi retsept muutmata.
Taigen tuli vedel. Koos hoiabki seda vist ainult tahtejõud. Võib-olla parandab struktuuri kookospalmisuhkur, aga ma ei loodaks selle peale.
Mingid pätsikese moodi kuhjad voolitud said.
220 kraadi juures ca 15-20minutit saab minu ahjus teha grillsütt, aga mitte küpsiseid kuldpruuniks.
Seega, kasutasin tervet mõistust temperatuuri reguleerimisel.
Püüdsin jääda klassikalise 175 kraadi juurde ja pöördõhu lülitasin ka kiirelt välja kui see pruunistumine kohe nii hoogsalt pihta hakkas.

Omal ajal sai analoogseid teha igal pärastlõunal. Pakuti restoranis kohvi kõrvale. Nende konkreetsete maitse on tolleaegsetest ja praegu poeski pakutavatest analoogidest muidugi kaugel. Esiteks pole need enam nii magusad, et hambad lõualuust lahti võtaks (see ON pluss) ja võib-olla ma lihtsalt fihhkan küpsetatud rosinaid, mis jäävad pinnale. Vastu need praegu just ei karjunud, aga maitseelamust need pruunistunult ka ei pakkunud. Ära kannatas. 
Ühele inimesele tuli 12 tk. Kõhtu punni just ei õgi neist.
Mahtusid kenasti kookospähkli koorde. Sobisid tee kõrvale väga hästi.
Põhimõtteliselt on küllalt toitvad ja võiks moodustada mõne söögikorra. Trennijärgse hilisõhtuse, näiteks.
Ma muidugi oma mõistuses tahaks rosinaid asendada, aga asendused tundusid veel hullemalt magusad. Võib-olla need goij marjad sobiks?
Aga ma olen vähemalt proovinud.
Ei välista, et proovin veel kui taigna struktuuri ja rosinate osas midagi välja nuputan.
Ja üleüldse. Fitlapis on veel küpsiseid. Need kaerahelbe omad tunduvad ka suhtkoht ja võib-olla isegi kvalifitseeruvad koledapildiliste retseptide alla. Neljaviljahelvestest pole ma never küpsiseid teinud.
Oi, seda ahjus praetud juustu küll tahaks.
Või teeks ikkagi friikaalikaid? Need näevad pildil nii head välja.

Aga räägiks siis spordist onju, aga ei!
Sain eile oma personaalkavakese meili peale.
Positiivne on see, et saan kodus üksi ka pusida. Enamus ju oma keha raskusega ja minul esmalt kindlasti puhtalt tasakaalu peale.
Jubejube on.
Tahaks kohe külmkapi suunas spurtida. Ja kui ma hästi mäletan, siis olen raamaturiiulisse mõned šokolaadid peitnud.
Pealegi nagunii kindlasti on minu normaalne-olemise-rohtude kõrvalmõju kaalutõus ja pole mõtet … 
Veel vabandusi?
Või hakkaks vahelduseks tegutsema?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s