fitlapblog

Ükssarvik ja personaaltreening

Ma ei hakka algusest rääkima.
Igatahes on nii, et lisaks Prozacile on mul nüüd ka Xanax. Ja see kirjutati enne välja kui personaaltreener mu üles pildistas ja ära mõõtis. Vastasel juhul vajaksin pigem tsüaniidi.
Vaimse tervise mõttes on hetkel elu üks halvemaid seise, ma ütleks.

Pildid ON koledad. Eriti kui arvestada, mida meile iga päev naiste kehadest autorehve, ventilatsiooni, seksikat pesu ja kõhnumistablette müües näidatakse.
Mingit poosi pole mõtet sisse võttagi, sest see ei erine absoluutselt tavalisest käed kõrval seismisest.  Pekk varjab kõik, mida varjata on. Või pole.
Kehamassiindeksi järgi ma pole isegi veel mitte rasvunud. Ainult natuke ülekaalus.
Mõte siis selline, et piinlikuse vältimiseks otsi lihtsalt kodus valgem koht, leia selga mõni kabedam pesu ja pane statiivil kaamera 10-9-8… lugema ning jookse pildile. Tulemus teeb sama välja ja tõenäoliselt on nii iseenda pärast vähem häbi. Aga mitte oluliselt.
Tegelikult pole enda figuurilise reaalsuse eest võimalik ära joosta. Tõmba alasti olles kõhtu nii palju sisse kui tahad, pekist päästerõngas ON näha. Puusa peale kogunenud, vist kukkumise pehmendamise eesmärgil soetet’  talverehv ka.
Naha värvipaletist ma ei hakka rääkimagi.
Seda, et mul loodusest antud prinki või üldse mingit kvalifitseeruvat kanni ei ole, tean juba vägagi kaua.

Muidugi võiks siinkohal kopsu õhku täis tõmmata ja mõne tunniga enesest pildiliselt midagi söödavamat teha, kuid elulisemat situatsiooni tuleb ju ikka vaadata lisatud  illustratsioonilt. nr.1. 

Mõõdud mõõdetud (horror! nii ägedalt olen enesele näkku valetanud, maivõi ), võtsime edaspidi nõuks tühjas treeningsaalis kaeda, et kas see sarvik peab metsa tagasi minema, kui jah, siis millal.
Kokku oli meite särav täht fitneesiataevas minukesele välja mõelnud terve rea harjutusi, millest käiku jääb seitse, neist kaks masinal.
Alustuseks või nö soojenduseks võiks muidugi olla mingi kardio osa. Kuna minu puhul jääb jooksulint treeningvahendina veel kategooriliselt ära, siis sõudeergomeetri sikutamine 20 minutit kärab täiesti. Tasakaalukamatel päevadel ellips ka. Siseratas. No ja rühmatreening, nt. seeniorite võimlemine ja muu selline matil pikutamise variant.

Harjutustega on nii, et alustuseks tuleb mul kõigepealt teha mõned juurdeviivad harjutused, sest  – õige!  – nagu ikka, ma ei julge!
Plangust/plangist/toenglamangust vms.jne. kanni lae poole upitamine ja vastaskäega vastasjala varba puudutamine. Ei see ei murra ühtegi konti! Aga jooksutab niuhti kokku tasakaalu. Seega alustan ma suuremast hargist. Absoluutselt ebanormaalne, aga nii on.
Siis see harjutus kui istud jalad 90(või+) kraadi harki, varbad sirutatult ja tõstad ühe jala maast lahti.
Minu ajus on vastav ühendus seni täiesti puudunud!
Muidugi saab mu jalga keegi teine sellest positsioonist täiesti probleemideta tõsta, aga mulle leiutasime esialgu variandi, kus ma alustan jalad sirgelt ees koos istumisest ja püüan jõuda sealt iga kord natuke rohkem jalga harki viies ja tõstes laia harkseisu. Tore? Ilmselt küll. Vähemalt mõtlemislihas töötaks, kui mul see oleks.
Siis ma saan kolm raundi kõndida dianonaalseid väljaasteid. Alguses ilmselt toki toel.
Küljeplangus jalaga kaheksaid (ideaalis) joonistada.
Ja maksimaalses harkistes ettepainutisi teha. See on kõige kergem. Sellest tuleb lõpuks harkspagaat, kõht maas.
Masinatest kaks tükki on tegelikult Kompveki trennist tuttavad. Ilus täheke näitas lihtsalt, mida ma jälgima pean, et mu painduvus ei hakkaks lihaste tööd kompenseerima või ma end raskustega ära ei rebiks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et personaaltrenni lõpuks kõige rohkem väsis ära aju! See osa, mis inimest teoreetiliselt liigutama ja selle juures mingiski tasakaalus hoidma peaks.
Soe soovitus kõigile järgitegemiseks. Personaaltreeneri konsultatsioon ei lase sul end järgnevatel jõusaali külastuskordadel tervisespordiga piinarikkalt teise ilma saata. 
Isegi mina jäin elama!

Järgmisel päeval…
On muidu keegi kuulnud, et kannika sees on mingi lihas veel peale suure vedela prselihase?
Ja reieosas on inimesele konstrueeritud mingi lihaseline jala liigutamise mehhanism, mis algab kuskilt puuusa välimisest osast ja kinnitub kuhugi põlve sisemise osa juures?
Täitsa tore, et olin kunagi meeltesegaduses enesele väärtkirjandust soetanud.
Küsimus, mida ma anatoomia tunnis tegin on jätkuvalt relevantne.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s