fitlapblog

Oi kanni, oi kannikat.

Liivakellast on minu keha väga kaugel ja ma pole mingi ilus kitarr ka, onju. Aga eile Kompvek meile küttis, aga ta küttis. Täna on mul tunnetuslikult sjuuke kann, et võiksin vaatamata supikana välimusega nahale mõnes ladina-ameerika musavideos osaleda.
“Tasakesi, me teeme seda tasakesi ..”
Võimas noh!
Mis iganes popid lihased selle koha peal peale suure tuharalihase veel on, kõik on tunda. Vot nii.
Ja siis, ma täpselt küll ei tea kust, aga tuli julgus küsida ühe teise treenija käest, et kuidas see nurgas olev pea alaspidi keerav masin töötab.
Ja ta ei söönud mind ära, ma mõtlen see mees, kes seal end keerutas, vaid ta kaks kolm korda ja hästi aeglaselt näitas kuidas see täpselt käib. Ja just see keerutus oli mul täielikust õnnest puudu! Venitas selga, mis jaksas. Sentimeetrit 10 kasvasin kohe pikemaks justkui.
Natuke keeras küll ka pea sassi, aga see oli mul ennegi selline laiali otsas.
Oi ma kiitsin end pärast kõvasti esiteks sotsiaalse julguse eest ja teiseks, et vaatamata tasakaaluhäiretele ma siiski läksin ja keerutasin end sel masinal.
Absoluutselt täiesti megaäge! Järgmine kord teen veel!
Kodus sirvisin trenniraamatut. Mõtlesin. Kaalusin. Unelesin. Äkki prooviks?
Seni on kõik minu mõtted jäänud selle kivi taha kinni, et ma ei halda ära oma deprekat, vajun kogu aeg vee alla ja mida edasi, seda vähem suudan end koduse negatiivsuse laviini alt välja murda ning mingitki eesmärgipojakest silme ees hoida.
Jaja, ma tean, et kõik teised ja see on mõtlemises kinni ja mis ma ennast haletsen ja võtku ma end lihtsalt kokku ja mõelgu ma lihtsalt positiivselt jne.
Ma püüan esialgu nii, et ei lase endal täiesti ära laguneda ja see on ka juba ülivõimas samm edasi. Hoida olemasolevat.
Ma eile jõudsin korraks isegi arusaamisele, et ma ei pea tegema nii nagu kõik teised, vaid nii kuidas ise suudan ja homme natuke rohkem sellest, siis hurjutamise asemel ma ka pigem patsutan enesele õlale. Liigub siiski!
Pole küll kellegagi oma eduelamisi jagada, aga mu ninnu püsib kuidagigi veepiiril. Homme võib-olla juba rohkem.
Ja ma ei võrdle end enam trenniprintsessiga. Jeah, tore kui ma homme ka seda usun.
Tõin enesele BodyShopi soodusmüügilt ühe uue totsiku ka. Mingi kehajogurt. Väidetavalt pidada niiskel nahal paremini imenduma kui võid, õlid ja kreemid. Proovin järgi. Äkki ei peagi siis vannitoas poolt päeva ootama seni kui kreem naha sisse saab nühitud või õli enam riideid ka ära ei õlita.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s