fitlapblog

Teeme nüüd suure energiaringi…

Mulle jõulud ei meeldi.
Eelkõige see kohustuslik kommertsosa – sotsiaalse iseloomuga kingitused, sest enamasti on kõigil lähikonnas ASJU küll.
Inimlik vajadus läheduse järele on aga lihtsalt iseloomu nõrkus. Normaalne täiskasvanud inimene on sellisest vajadusest üle. Eriti eestlane. Ainuke lubatud tunne on kohusetunne. Kohusetundest teed kingitusi, kohusetundest lähed külla, kohusetundest poogid kere täis. Kõik normaalsed inimesed ju teevad nii.
Kallistamiseks ja paitamiseks on garaazis koerad.
Küünlad on juhuks kui elekter ära läheb.
Sain õnneks täna viimase kingituse ühele headest lastelastest hangitud. Milline kergendus! Kõik kohustuslikud kingitused tänase seisuga olemas!
Oma pere illusiooni alles hoidvad sümboolsed kingid on ka olemas. Veel mõni aastake ja saab täiskasvanute osa juba ära jätta. Praegu tuleb Kotkapoja õnneliku lapsepõlve nimel veel pingutada. Nagunii laps ei mäleta, mida ta jõuluks saab, aga kui mõni pereliige ilma jääks, siis selle poisi maailm kukuks praegu veel küll kokku. Niet – issile sokid, teistele raamatud. Kõik saavad midagi väikest. 
Lapselapsed on vanaema poole oodatud aga esimesel jõulupühal, mitte jõululaupäeval nagu tavaliselt.
Meite peres saab toiduga hull seis olema, sest siin teatati, et kuna mina olen paks, täpsemalt – kera, siis peaks jõulusöömingu ära jätma. Aga lapsed on juba tellinud iga-aastase jõhvikakoogi ja puuviljakeeksi. Piparkooke nagunii.
Jõuluõhtu sel aastal ju kodus.
Mul pole veel ideed, kuidas siinsete karide vahel siis ikkagi hinge sisse jätvalt loovida. Igal juhul saab toiduvalik kriitika osaliseks ja ma tõesti juba ette ei taha! Kõigepealt tee heas usus midagi erilisemat ja vaevanõudvamat, siis süüakse pika hambaga ja siis nurisetakse. Praeks seekord siis keeduvorsti ja teeks makarone kõrvale? Milleks mässata lambasadula ja kartulisektoritega. Vahet ju pole, nagunii teen valesti.
No ei tule reklaamist nähtud jõulud, no ei tule!
Die hard, üksinda kodus. 

Unistasin siis poes kiiresti ära. Silma jäi näiteks nõgesemarmelaad. Pohla külmkuivatatud krõpsud. Pihlakatarretis. Kuusekasvuviin.  Kadakamarjasalsa. Angervaksasiirup. Kikerhernebesee.
Väiksed. Kallid. Aga jõulu ajal tahaks ju proovida midagi erilist. Uudishimust ennekõike.
Ja ma olin ainult mikromeetri kaugusel, et enesele siinse rahva reklaamitud iga päeva mõtte raamat osta.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s