Uncategorized

Iga-aastane prokrastineerimine

Prokrastineerimine on kohustuste irratsionaalne edasilükkamine, mida võib pidada häirunud eneseregulatsiooni vormiks ning mille otsene tagajärg on see, et kaldume olema oma tegutsemises ebaefektiivsemad kui võiksime olla.
Ääääge! Nii ilusti öeldud maakeelse venitamise kohta, et pisar tuleb kohe silma.
Seega – igajõuluaegset prokrastineerimist alga!
40+ inimestele peab jõul ikka ootamatult tulema.
Näiteks mul pole veel menüüd, pole ideed kah. Ilmselt tuleb jõhvika-toorjuustuvahuga kook sokolaadiküpsiste põhjale. Vbla tuleb lambapraad . Tänase päeva seisuga pole ma kummagi jaoks midagi liigutanud.
Sest ma olen tore! Mul on juba oktoobri keskpaigast jõulukopp ees.
Ükskõik, mida süüa teha, ikka leiab põhjuse vingumiseks.
Jõhvikakoogi peal on jõhvikad! Aga veerandis koogis peab olema ainult moos ja suhkur.
Lambapraad. Eh, kes siis jõuluajal… kasukamaitse. Lastagu lastel ikka fanama juurde minna, seal normaalne ja korralik seapraad, hapukapsas, verivorst ja kõik need teised n+1 jõulutoitu.
Ei, ma ei kritiseeri su tehtud toitu, lihtsalt arutan, mida järgmine kord saaks veel paremini teha.
Kas meil pohlasalatit, marineeritud kõrvitsaid, sülti …… on? Järgmine kord võiksid ikka ise teha. Pole ju raske. Kõike ei pea kogu aeg ostma.

Ja kingitused. Öööh.
Noorem laps veel usub päkapikkude jälgivasse silma ja jõuluvanasse, seega ei pääse kogu äkzoni ebamõistuspärasusest.
Ei saa ju kellelegi teisele ka öelda, kle, ma tulen mängin su jõnglastega, saad rahulikult köögi ära koristada ja pesu pesema panna.
Ma küpsetan su lastega piparkoogimaja, mine maga end välja.
Lähme uisutama! Lähme liugu laskma! Lähme metsa ära!
Ohjummeljummeljummel… mul kõik jõulusöögid tegemata ja kingitused ostmata ju!
Nojahnoh.

Nii toretore on jõuluaegaeg ju koos pere ja sõpradega.
Ma saan täiesti aru, miks see on aasta suidsiidseim aeg.
Terve aasta konkureerime vereni üksteist jalge alla tallates, eemale lükates, pere arvelt ja uneajast majanduskasvu hüvanguks näpistades.
Päev peale jaani juba hakkame üles kütma ootust, et kui ükskord tuleb jõul, siis on kvaliteetaega perele ja sõpradele.
Ja siis see üks õhtu onju, siis ka, kurat ,ei saa probleemiteta lihtsalt vaikselt laua ääres istuda ja rahulikult süüa. Lapsed elavad seljas, vanamutt ka poeb ja lipitseb, peni nillib lauaserva all.
Kingituseks saab mingi raamatu!
Oifakkfihhkan.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s