fitlapblog

Taskutega surilina ehk jõulude kingisoovinimekiri

Kuna eestlaste kinkide antisoovinimekirja topis on kujukesed ja nipsasjakesed ning sealt edasi kohe sokid, küünlad, raamatud ja kruusid, siis üks asi, mis selle kohustuseks võetud kommertsliku ostmisorgia raames minu peakesse mahtuda ei taha on kingisoovinimekirjade mitte koostamine iga-aastase üüratu pettumuse vältimiseks.
Valehäbi, saan aru. Pole ju meitel kombeks tööintervjuudel palgastki rääkida, eks pärast töölepingust vaata ja tore on kui üldse mingit tasu saab. Aga kui saaks üle?
Ja muidugi see ülim, lausa epideemiline usk selgeltnägemisvõimetesse. Kui teine inimene pole õigesti ära arvanud, siis ta ju lihtsalt ei hooli. Nii lihtne ongi. Rääkimine on nõrkadele!
Mina olen aga tõsine elukas. Esiteks on minukese kingisoovinimekirjas esimesel ja ka järgneval paaril-kolmel kohal koos veedetud aeg. Tule, küpsetame, teeme koos midagi head süüa, vaatame kaminatuld, kuulame muusikat, vaatame filmi. Räägime, oleme koos.
Pole vist vaja öelda millist hiina piina see soov lähikondsetes tekitab.
Asju on palju mugavam ja kergem viimase minutini mööda kaubanduskeskusi trügides taga ajada, et siis täiesti läbiväsinuna söögilaua taha maanduda. Pärast kere täisparkimistki on kergem pigem sängi pikutama ära minna kui kuulata kuidas kellelgi aasta möödub, millest ta unistab, mida loodab uuel aastal. Iiiiigav. Nõõõõme.
Ühesõnaga.
Räägime asjast. Asjadest.
Sokid. Palun mulle! Võivad ulatuda põlvedeni, olla roosad ja südadega. Villased ka. Käsitöösokid on küll meitel tibakene kallid, sest tegijal kulubki palju aega, kuid kui kellelgi nüüd selle jõulu ajal selline kingitus südameataki tekitab, siis võib need heategevas korras mulle saata.  Vägagi tänulik oskan olla.
Küünlad. Tahan! Alates väikestest sandlipuulõhnalistst teeküünaldest kuni Joik! lõhnaküünaldeni välja. Mõnikord kui ma üksi kodus olen võib ikka juhtuda, et elekter läheb ära. Tugevate WC lõhnastamise küünaldega võib mul küll astma tõttu probleem olla, aga õues akna taga võib ju ka elekter ära minna.
Ja kui juba lobisemiseks läks. Stendersi massaaziõliküünal.. ohhh..

Kruus. Südaga. Palunpalunpaluuuun!

Võtan igal ajal ja alati, nagu Maurus, vastu raamatupoe kinkekaarte. Kel üle jääb, ärgu vähematki häbenegu. Lihtsalt raamatusoovinimekirja siia ümber kolkides võib juhtuda, et internetis enne ruum otsa saab.

Aga esimene asi mu soovinimekirjas onju:
” Anna teda, kui sa tuled… “

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s