Uncategorized

Ring ümber Päikese 2018

PreScriptum: aga väike hipi tegi ka.

Pealegi on n+1 aastat  möödas ajast kui vaikselt puu taha kivi alla taandusin, sest vaimne tervis maksis ka midagi.
Nüüd siis pistaks nina uuesti välja, sest muidu võib äkitse klaviatuur ära repata.

  • Aasta inimene

See imearmas kämpinguomaniku tütar Laura, kes poole öö ajal tuli meiega kaasa Poola ääremaa erakorralise meditsiini osakonda kui meite väiksem kõhuvalust kerasse tõmbununa järsku telgis meeleheitlikult röökima hakkas. Ma olen üdini tänulik. Universumile. Ja Laurale, sest temata oleks ma ilmselt selle EMO residendi, kes keeldus meiega mingis muus keeles rääkimast kui poola keel, lihtsalt ära kägistanud.
Püüdsime alandlikult inglise, saksa, vene ja prantsuse keeles seletada, soome ja rootsi keel oli ka veel valikus, mis juhtus. Tundus uskumatu, et sealsetele arstidele ühtegi levinumat keelt ei õpetata.  Meil oli tõesti häda käes!
Arst nõudis lihtsalt tõlgi otsimist! Ta ei saa aru ja kõik.
Pärast ekstsessi möödumist ja paberite vormistamist, milleks tuli kohale ka mingi pealiku moodi tegelane, muidugi selgus, et vägagi hästi räägib noor tohter inglise keeles.
Ainult Laura heatahtlikkus ja abivalmidus takistas mul kogunenud ängistust sealsamas selle noore meesresidendi peal välja elamast.

  • Aasta kohtumine

Minu diagnoosiga inimesed ei kohtu tavaliselt just eriti paljude inimestega. Vabatahtlikult. Pole ju vaja päevast päeva kuulda kui mõtetu ma olen. Tean niigi.
Pikemas perspektiivis kohtumiste osas olen õnnelik, et Turteltuvike ja Väike Hipi ikka alles on. Kõige kiuste. Ja mõnikord me joome kohvi, teeme trenni ja remondime maailma.

  • Aasta tegu

Teatasin, et viin nüüdkohe ja vastuargumente kuulamata äravajunud näopoole, imeliku jutu ja nõrgaks muutunud käega vanaonu  EMOsse.
Pilli- ja pullimehest onule võis lisanduda korralikult elukvaliteeti.

  • Aasta kaunis hetk

Hommikukohv  ja tiramisu teel Cinque Terre‘le, Itaalias.  Ilusaim koht, kus üldse kunagi kohvi joonud olen.

  • Aasta saavutus

Esmapilgul tuleb vist olla tänulik, et olen elus. Mu lastel on ema hoidja ning koeral ka keegi, kes süüa annab ja jalutab. Klaveril keegi, kes tolmu pühib. Majal keegi, kes ei lase suvalistel möödakäijatel kõike laiali tassida. Ja maksuametil keegi, kellelt maamaksu sisse kasseerida…
Noh, tegelikult ma sõitsin mööda ilusat künklikku maastikku kenal suvisel ajal 53 km rattaga ka maha. Senise elu pikim maraton inspireerivaima kaaslasega ever.

  • Aasta ebaõnnestumine

Raamatupoodi tööle kandideerimine.
Kõik see järgimõtlemine ja võimaluste läbikaalumine, pikalt hoovõtt ja siis julguse kokku võtmine ja juhataja jutule minek.
“Vabandan, et vastus viibis aga kaalusin pikalt teie kandidatuuri ja siiski pean teile eitava vastuse andma. Teie oskuste- teadmiste ja ootuste juures peaksite kaaluma ehk teistsuguse ameti valikut kui seda on klienditeenindus, kus siiski on eelduseks hea stressitaluvus ja pingeolukordadega toimetulek. Vestlus teiega kinnitas, et klienditeenindus võib olla ei ole teile kõige sobivam valdkond.” 
Aus vastus minu mitmeaastase sotsiaalfoobia teraapia tulemuse(tuse)le.
Täielik läbikukkumine.

  • Aasta esimene kord ehk mida sa tegid aastal 2018, mida sa varem teinud pole

Ma kasutasin elus esimest korda krediitkaarti. Krediiti. Ehk raha, mida mul veel polnud. Täiega jube! Seda hirmu meenutades tuleb praegugi tibutagi.
Loodan, et ei pea seda enam mitte kunagi tegema. See ei sobi absoluutselt mu väljakujunenud finantskäitumisega. Väga lati alt läbi ja tülgastav minu jaoks.

  • Aasta naudingud

Mh?
Kui kiiresti siis võiks inimesel meelest ära minna, et tehku ise endale naudingut. Egas teine inimene mingi masin ei ole! Miks ma sunnin?
Võib-olla peaks siinkohal veidike veel mõtlema, aga näljane ju ikka räägib leivast.

  • Aasta toiduelamus

Söödud on palju. Kehamassiindeks muudkui kasvab. Fitlapi kava on mul.
Vanem laps käis Berliinis. Tõi spetsiaalselt mulle purgi Lindt’i eriti tumedat šokolaadikreemi. Puhas serotoniin! Otse veeni!

  • Aasta nali

Etsiis..
Oot, kas ma olen naernud? Minu üle on küll naerdud, aga kas mina ka?
Üks voodi kokkupanek tuleb ka meelde. See võiks olla naljakas.
Kolisime mu head sõpzu. Jälle.
Tal uus popp voodi.
Magamistoa põrandal lauahunnikut silmitsedes sain aru, et see on ju seda sama tüüpi voodi, mille ma ise mingi X aeg tagasi suurest vihast lõkke peale tassisin. Laiade servadega.
Kokkupanemiseks on põhimõtteliselt vaja haamrit. Või natukene suuremat haamrit.
Tehtud-mõeldud.
Aretasime kahepeale selle õnnetu mööblitüki kuidagi kokku.
Mina samal ajal muudkui muretsesin, et kas ta sellist tttizainiime ikka tahab omale elamisse, sest mina omal ajal ülepäeva või pigem iga päev mitu korda oma jalad vastu neid servi ära tagusin.
Ja. Ei. Kõik on ok.
Aga kokkupandud voodit imetleda ega rahulolevalt selili visata ei saanudki, sest madratsi installeerimise käigus… Just!
Ma lõin oma jalasääre selle osa, kus on ainult kont ja närvid vastu seda kuradi imelist tizainiserva ära!
Äge verine lohk tekkis!
Sääreluul ka raudselt mõlk sees.
Vot see oli ropp. Vandusin nii tulist kurja, et korterit kütta polnud sel õhtul vajagi.  Absoluutselt kurbnaljakas korraga.
Tilluke tipsi tõi mulle kiiruga lohutuseks veel ainsat jahedamat asja ses majapidamises – jäätist. See küll ei remontinud tunnet, et olen puusani pistikupessa torgatud, aga ma vähemalt püüdsin olla kangelane ja mitte enam ropendada. Nii kõvasti.
Pakkumise anda ära üks meie peres ülejäänud voodi jätsin jõusse. Igaks juhuks.

  • Aasta hirm

Kõrvaltvaatajale täiesti tühjast kohast alustatud arutu kihutamine Poola suurtest puudest ääristatud kitsal teel, üle 100km/h teiste autode vahel süstides.
Surmahirm tagaistmel.
Ainuke mõte, et keegi juurviljaks ei saaks. Et kui, siis oleks kindel laks.

  • Aasta lollus

Kandideerida veel üks kord kohta, kust on juba kord ära öeldud. Järjekorras number kaks lollus võiks olla terapeudi soovitusel ettevõtete läbihelistamine ja töö küsimine, aga selle ma olen senini tegemata jätnud. Mingigi alalhoiuinstinkt veel töötab.

  • Aasta ora

Noorema lapse emotsionaalsed, lähedusega seotud vajadused. Minu oskamatus hakkama saada samasuguse Aspergeri tüüpi lapsega kui olin ise. Ma ei taha korrata oma bioloogilise pere mustrit lahendada igasugust lapse vajadust toore ennetava vägivallaga. 
Kuid meie peres enamasti tunnetest põhjustatud tülide vältimiseks surun mina praegu oma tundeid ja vajadusi tablettidega alla ning lapsele antavad signaalid võivad seega olla vastuolulised.  Kokkuvõtteks kurnab see meid mõlemaid lapsega lihtsalt ära.

  • Aasta kurvastus

“Ma olen üle 20 aasta oodanud ja lootnud, et sa meie suhte kuidagi toimima saaksid. Minul sellega aega ja tahtmist tegeleda ei ole.”

  • Aasta raamat

Jaan Aru “Ajust ja arust”.  Võimas raamat! Maailmarevolutsiooni seisukohast ülioluline teadasaamine. Olen kaua mõelnud, et äkki on nii. Nüüd lugesin. Ongi!

  • Aasta film.

Loomulikult ” Seltsimees laps”.  Iga detail. Suurepärased osatäitjad, väga köitev lugu õõvastavast reaalsusest. Lennaku see debüütfilm kõrgelt!

  • Aasta kontsert

2Cellos. On veel küsimusi? Ok, nad ei võtnud küll paljaks, kuid muusika ja esitus olid tulikuumad. Siis kui talent kohtub töökuse ja karismaga.  Ägeäge!

  • Aasta teatrietendus

Tartu Uus Teater. “Praktiline Eesti ajalugu” ehk kuidas “Kukerpillide” saatel teha mahlast sisefileed teisest eestlasest, garneeringuks maailma loomisest saati käinud kolkimine ja nottimine. Kindlasti vaadata just uudse lähenemisnurga tõttu.

  • Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?

Vist ei lubanudki midagi. Alla vist tahtsin võtta äkki? Ei võtnud.
Ei hakka end uute lubadustega ärritama, sest ma juba füüsiliselt kuulen kuidas selle mõttegi tõttu kellelgi kuskil pilve peal suu muigele kisub juba.

  • Mida sa tahtsid ja said?

Lugeda. Palju lugeda. Väärt raamatuid ning täielikke raha- ja ajaraiskamisi.  Kindlasti olen ma sel aastal palju targemaks saanud. Võib küll olla, et tagantjärgi.

  • Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Klaverit mänginud ja prantsuse keelt õppinud. Joonistanud ja kudunud ka.

  • Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Tardunud tugitooli nurgas lootuses, et mind ei märgata ja kõik paha läheb siis äkki iseenesest kuidagi mööda.

  • Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?

Kui mu elus oleks olnud inimene, kellele ma oleks olnud oluline, kes oleks tahtnud minuga koos olla ja kes vähemalt oleks püüdnud mind mõista.

  • Milliseid riike sa külastasid?

Poola juunis, Itaalia oktoobris. Leedut-Lätit ka paar korda teise autojuhina.
Poola on väga alahinnatud turismisihtkoht. Ülivõrdeline maa. Toredad inimesed. Maksab küll mitte ainult läbi sõita.
Toskana on täpselt selline nagu raamatutes kirjutatakse ja piltidel näidatakse. Imeline. Süüa ja juua saab kuninglikult ning silm puhkab.

  • Millele kulus enamik su rahast?

Söögile loomulikult. Kuna mul oma raha pole, siis ei täinud midagi erilist endale osta ka.

  • Mis oli parim asi, mille ostsid?

Tõin Carrara marmorikaevandamise mägedest kaasa ühe ilusa väikse lumivalge toosikese.

  • Milline 2018. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?

Kuupäeva küll meeles ei ole, ilmselt tuletaks, aga öeldu jääb ilmselt vägagi kauaks ajaks meelde.
“Mul pole kunagi sinuga mingit erilist sädet olnud, võib-olla vaid päris alguses natuke oli”

  • Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?

Kas depressioon on haigus? Aga krooniline nahapõletik, mis igast kriimustusest korraliku mädapleki tekitab? Väkk!!

  • Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?

Enamasti poliitikute ja ajakirjanike-sisuturundajate tegevus. Püüan võimalikult vähe telekat vaadata ( ei tulegi eriti ette)  ja saastal klikkida (mõnikord ikka veel juhtub).

  • Mis sind väga väga väga elevile ajas?

Depressiooniravimid tõmbavad afekti väga väga väga lamedaks. Ei kurvasta, ei rõõmusta. Kõik on ükskõik.
Kui keegi fitlapi blogikeskkonnas mind natuke kõrva tagant sügas, siis tundsin küll, kuis hingeke kukerpallitama hakkas.
Jee, mind on märgatud! Juhuuuu!
Järgnenud ämbrikolin muidugi taastas status quo.

  • Milline laul jääb sulle alati 2018. aastat meenutama?

Väikese hipi konnalaul, mida ta laulis lastehoius, kus ma mõned korrad abiks käisin. Võrratu on näha inimest, kel ongi kutsumus tegelda väikelastega! Ja see tulemus,  kuidas kõikse pätakas istus ja kuulas! Oimaivõi!

  • Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
    i) õnnelikum või kurvem? Kurvem
    ii) kõhnem või paksem? Paksem
    iii) rikkam või vaesem? Vaesem.

  • Mis sind mõistuse juures hoidis?

Serotoniini tagasihaarde inhibiitor.  Nii ongi.  Lubasin oma pojale, et ta ei pea kunagi nägema, et olen enesele käe külge pannud.
Ja antidepressandid aitavad kaelani sitas olles mitte pead norgu lasta.

  • Aasta õppetund.

Suhtlemiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Jah, tugevalt üle 40 aasta on tulnud ilmas ära elada, et sellest aru saada.

  • Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2019, mida sul 2018. aastal ei olnud?

Inimlikku lähedust.

Jäi miskit olulist veel kirja panemata? Küsida võib kõike 🙂

One thought on “Ring ümber Päikese 2018

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s