fitlapblog

Lorem ipsum, ilmarahvas!

Kell on öö.
Ma ei tea, kas olen ärkvel või unes. Võib-olla kui ma ükskord uuesti magama jään ja siis üles ärkan on lõpuks normaalne ja hommik.
Või siis mitte.
Pigem mitte.
Mul on ikka veel palavik. Väike ja vastik. Selline, mis tõsiselt ära kurnab. Aga noh, kaalu peale ronisin. Tulemus on vahepeal õõvastavalt juurdetulnud kilod. No ei oska inimene lihtsamat lahendust keerulistele probleemidele leida kui söömine. Loe seda kirjasõna palju tahad. Enese seljaaju äralollitamiseks on ikkagi vaja paari doktorikraadi. 
Kuid mis siis ikka. Jätkame sealt, kus pooleli jäi.
Hirsipuder. Võiga.
Helvestest tegin, sest meite kaubandusvõrgus turustatava teralise hirsi tolmust puhtaks pesemine, leotamine, kivikeste eraldamine ja siis sada järgnevat aastat madalal tulel podisemise ootamine pole minu jaoks. Hommikuti tahaks ju kiirelt või veel kiiremalt nagunii.
Kohv keresse alustuseks.
Potike tilga veega pliidile, Kotka pool joomata klaasi piima sisse, võikene sisse (seda on silmale kaedes küll palju), helbed sisse.
Noh, tegelt võib vett rohkem kui tilgake panna. Hirsihelves paisub hästi ja mida suurem ports välja näeb, seda võimsama signaali saab aju. Lusikas ei pea ju pudru sees ilmtingimata püsti seisma. Räägi mulle!
Keedad natuke ja tuli alt ning kaas peale.
Seni kui järgmise kruusitäie kohvi tegemise jaoks udubeene massina kõik vajadused ära olen rahuldanud on puder kenasti valmis.
Selle valgulise olluse retseptis vahetasin viiluks eilsest seapraest. Krõbe välisfilee otsatükk sai spetsiaalselt hommikus jäetud.
Ilus.
Häppi-pill kõige otsa ja hommikusöök nagu nipsti! – klaaritud.

Mis see lumi nüüd jääbki maha või?
Ei tea, kas tihastele peaks hakkama pekki juba panema? Eelmisest aastast on vist paar seemnepalli alles.
Või isutab neid see teravili mu kausis äkki? Kas tihased söövad hirssi?  Kas seal, kus hirss looduslikult kasvab on rasva-, sini-, tutt-, saba- ja põhjatihaseid? Põhjatihaseid ilmselt mitte. Isegi olen teist vist ainult üle aasta paaril korral näinud.

Ok. Mõtleks lõunasöögist või ikkagi magaks enne natuke?
Galett kodujuustuga on random valikus. Absoluutselt jääb ära! Isegi see marineeritud kurgi kogus seal ei päästa asja. Kui ma kunagi peaksin ka jõudma nii kaugele, et kõik retseptid siinses menüüs ära proovin, siis igasugused penoplastid krabipulkadega jäävad ära!
Minu aju kumbagi toidu hulka ei arva.
Kanakarri on uus pakutud valik. Selle võtan.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s