fitlapblog

Vaata kassipilti ja võta kaalus alla.

Mõtlesin täna, et kuna mul endal kassipilte nappima hakkab, et otsin siis turundusrahva palaval soovil ikka ja jälle jagamismänge mängida, midagi internetiavarustest. 
Märksõnaga “kassipilt”.
Jeah.
Sellega on nüüd sedasi, et ärge kodus järgi tehke.
Minukese järjekindlus kirjutamistsällentsi ajal hoogsalt kassipilte üles upitada on andnud kohati tibakene võikavõitu tulemuse, mis seob selle keskkonna kõige muu hulgas kassipiltidega. 
Teisest seisukohast on igasugune reklaam ju ikkagi reklaam. Ja parem ikka kui mitte midagi.
Kaasturundus.
Ja kuidagi peab inimese ju lehele saama ehk veelkord kinnitub veendumus, et blogi sisu pole oluline. Kassipilt teeb kogu töö.
Veenge mind vastupidises. Lugemisharjumuste küsitlus on siin.
Kui nüüd hüpnotiseerivusele pretendeeriv kassipilt kõrvale jätta, siis elu veereb ju ikka endistviisi edasi. Imesid pole juhtunud. Vastupanuliikumise (tnx, Piahly) käes on jätkuvalt suurem osa mu elust. Deprekas ei näita mingeid ärakuivamise märke. Kuigi ma seda veiniga üle ei ujuta. Äkki peaks raudpolt suure raha eest toodetud, soovitusliku elama õpetamise abotiga nüüd konsulteerima?

Eile ma käisin jalutamas. Mustas öös. Valge koerata.
Püüdsin oma mõistuses korrastada seda ekspressi lugu, kus inimene elab aastaid teiste, sealhulgas professionaalide kõrval ja keegi isegi ei märka, et tal on tegelikult abi vaja. Mõnikord pole ju rohkemat vaja kui lihtsalt kallistada või öelda: “Ma usun sinusse”. Miks pagana päralt see eestlasele nii raske on?
Või on asi selles igapäevases alkeemilises ajupesus, mis ütleb, et negatiivsed inimesed tuleb enesest eemal hoida? Kuidas sa küsid siis abi, kui sõbergi ütleb, et ta ei taha mingit sinu negatiivsust enesesse võtta ning sa peaks lihtsalt positiivne olema ja hoopis rohkem naeratama? Müstika. Kus telekapult on? Mis kell need seebikad hakkavadki?
Pärast lugesin üle pika aja sellist raamatut, mille käest ära panemisega oli tõsiseid raskusi. Pealkiri on küll mesi siirupi kastmes “Armastuse tähendus”, aga sisu räägib aju evolutsioonist. Nagu “Ajust ja arust”, aga rohkem emotsioonide tekkest. Sellest, miks me vajame inimesi enese kõrvale, kiindumist, lähedasi. Vajadus teise inimese järele ei kao lapsepõlvega, see saadab meid kogu elu. Individualistlikust ja konkureerimist õhutavas ühiskonnas enneolematult soe raamat.

2000+ tähemärki juba jälle täis? Kes see siis tänapäeval ikka rohkem loeb/kirjutab.

P.S. Mulle meeldib Maarika kassipilt. Sry.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s