fitlapblog

Kassi elulemus uudishimu keskkonnas.

Pärast Itaaliat polegi tavapärast rütmi tagasi saanud. Ei suuda midagi teha. Kui korraks tulebki energiat, siis iga väiksemgi asi lööb jälle tasakaalust välja.
Seega pole vaja arvata, mida ma teen.
Eile õhtul ma julgesin väljendada imestust. Sain süüdistuse hääle tõstmises.
Analüüsisin situatsiooni terve öö!
Hommikul sõin kogu päeva kalorid korraga ära ja paitasin koera karvutuks.
Ja ikka veel ei saa aru, kuidas ma aru ei saa, mida ma valesti teen, et kõike annab tõlgendada minu vastu.
Täiesti siiralt!
Nii loll olengi.
Püüdsin siis kolme-nelja paiku vastu hommikut mõtteid kõrvale juhtida telefoni kaapimise ja ajakirjanduses tuustimisega. Silma jäi sünnitusekspert Kiivikase lugu. Uao! Mees on rääkinud! Päriselt-päriselt. Ma ei teadnudki, et tal günekoloogi paberid ka sahtlis.
Ootveel,  kas mitte imelises vormis väga pisikesel ja armsal Egle Eller-Nabil pole lausa kahte last?
Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Vaatasin siis neid väidetavalt sünnitamiseks mitte just kõige paremaid kehasid.
Ilusad, treenitud. Tahtejõud ja distsipliin paistavad kaugemale kui lava valgustavad spotlightid!
Ma oleks nii teada tahtnud, milised need kehad olid enne kui sellise alaga alustati. Ok, on muidugi võimalus, et lapsest saati on oldud osa sporti ja kehalist aktiivsust hindavast perekonnast. Võrratu Endla Vaher näiteks.

Aga kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes on alustanud täiskasvanuna näiteks rasvumise esimeselt astmelt ja saavutanud tasa ja targu just sellise vormi? Äkki see inimene on osanud lausa oma mõtteid kirja panna kogu (künkaid-mättaid-auke täis?) teekonnast?
OI JA KUIDAS VEEL ma vaataksin neid fintessipoose enne ja pärast. Arengut muidugi ka. Uudishimu keerab praegu täiesti sõlme!
Milline on tavaline inimene neis fitness-poosides? Õppevideod poseerimiseks on SinuTorus igatahes olemas.
Uh!
Kas neil inimestel on head treenerid ja toetavad sõbrad ning mõistev perekond? Mis on kõige raskem ja mis arvatust palju kergem? Kuidas tullakse toime kui vahepeal lihtsalt elu juhtub?

Ükskord, ammu, ma lugesin ühe noore eesti mammu bloogi vormi saamisest, kelle treeneril kadus motivatsioon, sest tulemust tuli aeglaselt ja mitte just esikoha vääriliselt. Tema ei suutnud juhtuva eluga kuidagi toime tulla ning trenni asemel hankis äraelamiseks hoopis teise ja pool kolmandastki töökohast veel ning pani blogi kinni.
Aga äkki on kuskil keegi, kel on juhtunud vähem sellist vabalangemiseks kiskuvat elu?
Siinses keskkonnas enibodi?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s