fitlapblog

Ommikuzeitungi vanainimeseblogi

Märkasin enda heaolu eest hoolitsedes, et pisarad tulid silma.
Seepärast polegi vist kuskil peavoolumeedias üle 25 naisterahva ebaglamuuriblogisid. Ainult kuskil kõrvalvoolumeedias ja siis ka raskesti meeldejääva veebiaadressiga kohas ning täiesti kaapimiskindlas versioonis.
Aga näedsa, pupill ikka veel kuidagi reageerib, kuigi kannaga pähe kellelegi ei löö ning 7 seksitarkust ja 6 kõhnumisnippi ka kohe puusalt ei tulista.
Läheb muidu hästi, aga sisse tuleb jätkuvalt halvasti. No lihtsalt ei ole tööjõupuudust siin riigis. cv45plusss portaalis kõlbad parimal juhul kuskile tsivilisatsioonist hüljatud (loe: ühistranspordist ligipääsmatusse) kohta öisese vahetusse, miinimumi eest telefoni-pähemäärijaks ning laiatarbeportaalides pareeritakse minusuguseid väitega nooruslikust kollektiivist ning ridade vahele kirjutatud sõnumiga, et tööpakkumist vastu võttes peab raha äraelamiseks ikka enesel olemas olema.
Aga noh.
Ma oleks täna näiteks vähesest kohvist tingitud suurest eufooriast (Doris Kareva valitud ja tõlgitud Rumi!) isegi raamatupoe juhataja uksest sisse marssinud ja kõigepealt iseennast pakkunud, kuid eelviimasel sekundil tuli meelde, et mul on hallid juuksejuured värvimata, koorimata-kreemitamata-kroffimata olen ka (mõtlevad veel, et äkki on mingi pikaaegne taud kallal) ning nagu mu laps suvatseb öelda – olin riides nagu oleks garderoobis lamp läbi põlenud. Seega ei mingit eksprompt-tööintervjuud. Esimest muljet ei saa ju kaks korda jätta, ütleb mu lubjastunud ajus kinnitunud rahvatarkus.
Tegelikult võib muidugi juhtuda, et kui pirni ära vahetan ja sukapüksid jalga tõmban on ärevus ja hirm ebaõnnestumise ees niivõrd suur, et maja ustki lahti ei saa. Kellegi tähtsa otsustaja ohvitsauksest rääkimata. Nii kõvasti ma seal sotsiaalfoobia triitmendis nüüd ka veel arenenud ei ole, et pea ees sirge seljaga otse tulle suudaksin minna.
Seega lähen ma elu üle tõsiselt järgi mõeldes hoopis koera poriseks jalutama. Ja õhtul lähen jälle shindosse. 
Selles spinnis mul miskit valutama ei hakka. Esiteks – pekk ei saagi valutada ja teiseks mul siiski on need udubeenikesed rattapüksikukesed ning kolmandaks ütleb kogemus, milline sadul tuleb hõivata, et peale tundi oleks võimalik artikuleeritult rohkem kui kolmetähelisi venekeelseid sõnu kasutada.
Ja tiipvöök, vot selle tahan ma nüüd ka ära proovida.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s