fitlapblog

99-98-97-96

Ma pole veel surnud.
Ilmselt.
Väidetavasti.
Lihtsalt tarbisin kevadet. Rehavarretaud.
Ok, veini tarbisin ka sõbzu lapse sünna afterbaatil.
Ja siis veel see uus raamat. “Kuidas hoida armastust”. Nii põnev! 100% eesti oma lugu. No ei saa käest ära panna. Ok, mul neid teadmisi sealt küll enam vaja ei lähe, sest mul on suur kogus antidepressante, valge koer, projektipõhine vingumisblogi ja shindo, aga lihtsalt nii äge on lugeda paariterapeudi köögipoolest.
Ommmmmm…. ma ei osta uusi raamatuid … ommmm.
Feeling Good: The New Mood Therapy..ommm…
Ingvar Villido emotsiooniraamat, Jesper Parve ja … ommmm.

Söögiga on kehvalt, isu ei ole. Püüan veejoomisreziimi sisse lülitada, aga janu ka ei ole.
Jah, ma saan mõistusega aru, et ma pean sööma, et kaal langema hakkaks, aga kuidagi raske on end sundida.

Õli määrin kere peale. Harjan ka. Tulemust ei näe. Ilmselt see läheb kategooriasse “veel”, aga pessimist minus ütleb, et geneetika pole rauateadus ning kõik see kena nühkimine ja pühkimine omab lõpuks ikkagi häšštäägi “ajaraiskamine”.
Aga noh, aega mul ju on. Ei paista kuskilt kedagi, kes vanainimest püsivale tööle võtta tahaks.

Oi, ja ma tegin esporti kah vahepeal.
Võimlesin.
Koordinatsiooniga on tagasiminek.
Painduvusega paigalseis.
Aga see-eest oli treener ilus inspireeriv tibu. Palju ilusam kui reklaamis pildi peal. Silm puhkas peal. Ja nunnu oli ta ka. Et väidetavalt on mõni kuuseis juba hommikust saati selline, et no lihtsalt ei ole võimalik ühel jalal seista.
Basseinis hulpisin ka.
Õpetasin enesele pea vee all krooni ujumist. Oi, teoorias olen ma ülikõva. Tõsine prohäkker.
Eks see praktiline pool kõrvaltvaatavatele lõpustega sündinud kolmnurksetele mehepoegadele tibakene koomiline paistis.
Edasiminekut SI-ühikutes hinnates on mu tulemus muidugi miinustes.
Ok, ma ei uputanud end küll ära, aga keha, käsi ja jalgu koordineeritult liigutama ka ei osanud hakata. Ka see  niinimetet vetelpäästekrool ( pea kuklas vee peal) oli pärast teaduslikke katsetusi kopsu mahu ja veevastuvõtuvõimega tibakene pärsitud või nii.
Ühesõnaga. See selleks.
Jõuksis ka käisin. Arvestades asjaolu, et varsti on ilmselt kuskil mingi igakevadine treenitud tibude loendus, siis oli seal üks tõsine naishärg (esteetika huvides nii jääbki selle kirjapildiga!), kes oli ennast peaaegu, et unustanud riidesse panna ning käis siis meie treeningu alal kõik see aeg poose sisse võtmas.
Ma ei teagi, kas see pidi mõjuma ülbe üleoleku demonstratsiooni või motivatsioonina.
Igatahes täna lähen jõuksi asemel ikkagi shindosse.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s