fitlapblog

Pöördloendust, alga! 100

“Noooooh”,  venitab kasutu olevus mu kõrva ääres. “Mida sa arvad end sellega saavutavat? Keda sa petta tahad?”
Tegelikult ma ei tea, aga mul oli täna lihtsalt fun. Nagu ikka, uudishimust, lihtsalt tahan teada, mis juhtub.
Mul on siin nimelt Dove’i isepruunistuv möks.
Meresoola-kookose-seedrimänniseemneõli seguga enne koorisin.
Lushi massaaziseebiga õlitasin sisse ka.
Siis määrisingi peale. Ei kleepint ja ei haisent ka. Oranziks igatahes koheselt ei tõmmanud.
Loodetavasti ei määri voodi- ja aluspesu ära.
Nahk on nagunii täiesti untsus omadega. Number suurem!  Poesmüüdavate tundlikule nahale pesugeelidega enam hakkama ei saa ja läksin apteegi duššiõlile üle. Lihtsalt ei viitsi enam nii palju kratsida. Igapäevane seebitamine spordiklubis on ilmselt oma jälje jätnud.
E- ja D-vitamiine ka võtan. 
Noh, kaeme siis nüüd kuidas mõjuvad turundustrikid pisut lihtsustuma hakkava ajuga vananevale naisele. 
Et juhuks kui tõesti läheb lühikese pubekakleidi selgaajamiseks ühel juulikuu laupäeval, siis näeks kohe pildi pealt, et kas  jalad on ikka veel sama siniselt läbikumava nahaga.
Plaan B on muidugi kõrgläikivad tiinekate sukapüksid.
Plaan C toidufotograafias tuntud toore kana kiirgrillimisvahend “Orto” pruun kingaviks või see, mida päriselt end vormi ajanud fitnessutibud akrüülvärvi rulliga enesele enne lavale minekut peale määrivad.
Oeh.
Esimese ilusolemise päeva kohta oli ikka täitsa suur tegemine.
Võtsin pärast kohe polteist tunnikest puhkust ja läksin taha põllu peale Pokemoniga jalutama.
Lõoke lõõritas seal ja puha.

Söök läks lõunast alates vaevu alla. Püüdsin kuidagi kaalujälgijate punktide piiridesse jääda, sest kõik hoolega plaanitu oli perekonna poolt teisteks toitudeks ära tehtud seni kui ma vannitoas aega ja vett raiskasin.

Spordist ka?
Põhiliselt oligi koerasport.
Hommikul jalutasin Kotkapojaga kooli ja tagasi valge hunt paela otsas.
Lõuna ajal jalutasime jälle koolini, sest Kotkapoeg oli vahepeal kodutee ära unustanud ja mürgeldas paari omasugusega kooli taga liivahunnikus.
Siis see lõokesega põld onju.
Eks ma muidugi oleks tahtnud võimlema ja ujuma ka minna, aga kuna ootamatult sülle kukkunud vaba aeg võimaldas peremehel autorattaid vahetada, siis ma ei hakanud siin jalgu ka trampima.

Homsest ei tea ma midagi. Sõbzu poeg saab igatahes kümme ja seal on tort.
Ja siis ma kaesin täna “Oma maitse” ajakirja, mis oli viga. Suur viga!
Ühtlasi võib see tähendada homset kõrgema matemaatika meistriklassi, et enesele sealne piparmündikastmega toorjuustutort vähegi keresõbralikumaks kombineerida.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s